Lavastaja Tim Burtoni värske nägemus kultusliku gootiperekonna Addamsite tütre käekäigust friikide maailmas, mis üritab läbi saada tavamaailmaga, on andnud sirge jalahoobi muudele Netflixi fantaasiasünnitistele ning ilmselge kergusega hüpanud edetabelite tippu. Nagu mõni loits oleks abiks olnud. Nii lihtsalt on ja see on normaalne. Sest maailm vajab imesid ja maagiat, inimene januneb eriskummaliste lummuste järele. Oma tavalisi imelisi asju ajavad ekraanil meie rõõmuks ja silmailuks vampiirid, libahundid, sireenid, selgeltnägijad ja muud tondid, ühel rohkem maagilisi võimeid kui teisel. Nende võimetega kaasnevad ka probleemid nagu elus ikka kombeks. Kuidas oma talenti õigesti ja õigel ajal rakendada, kui tegemist on siiski lõpuks inimestega? Oraakellikud nägemused tulevad täiesti valel hetkel – esimene suudlus läheb untsu, täiskuu ajal hundistumine ei õnnestu ja oled oma klannis häbistatud; pead kandma spetsiaalset medaljoni, muidu manipuleerid oma eksistentsiga kõike ja kõiki nagu jumalik essents – aga see teeb su õnnetuks. See imeline maailm näitab meile fantaasiategelaste argipäeva hädasid. Ka kõige andekam nõid ärkab esmaspäeval ja takerdub päev läbi varrukaga ukselinki ning lödistab kohvi valgele särgile. Shit happens.