Emotsionaalselt tubases ja turvalises rutiinis kinni

Paljud ehk ei märganudki, et selline väike ja viisakas salvestis saabus eelmise aasta lõpus kusagile striimisüsteemi päris teie lähedal. „Võltsootused“ sisaldab mitmes stiilis kammerlikke variatsioone ökoloogilistel teemadel, autor on jaotanud oma debüütplaadil kuus loomult instrumentaalset lugu vaid 24 minutile. Pole vist Pärtel-Peeter Pere suhtes päris õiglane, aga kaasautori ja produtsendi Jakob Juhkami nimi kaalub enamgi kui plaadi lubadus mõtiskleda „inimeseks jäämisest kättejõudvas kliimakatastroofis“. Olgu nii, aga Juhkami plaat see muidugi ei ole. Siin lihtsalt pole nõnda tugevat kontrolli vahendite ja võimaluste üle. „Võltsootused“ on suuresti eskiis, põgus ja mõnel juhul ka pealiskaudne. See ei tähenda hoopiski, et plaat oleks kuidagi toores ja hoolitsemata. Lihtsalt emotsionaalselt on ta turvalises ja tubases rutiinis kinni ja ei haara tänaval põlevate silmadega varrukast.