Ent maailma tühisus tekitab teatud oludes pöördvõrdelise efekti ning sunnib inimesi vastupidiselt käituma. Inimesed, eriti uued tundlikud generatsioonid, ei suuda leppida sellega, et nothing really matters, ning mängu tuleb mingit laadi intensiivne eimillegi ületähtsustamise vajadus. Ühed on über-woke ja teistel hakkab pea valutama. Jah, muidugi tuleb olla tähelepanelik, kriitiline ja maailma suhtes kõikehõlmavalt mõistev, aga sellises paatoses kipub realistlik konstruktiivne kriitika kaduma minema, sest meid hakkavad segama emotsioonid, kompleksid ja traumad. Isikliku valu tähtsustamine valatakse ebarealistlikku vormi.