SÕJAPÄEVIK (483. päev) | Eesti militaaranalüütik: enam pole ohtu, et venelased võiksid Bahmutist edasi liikuda
(30)Eesti militaaranalüütik Karl, kelle analüüsid on sõja ajal osutunud julgeks ja täpseks, annab ülevaate Ukraina vasturünnaku edenemisest (edu on napp, kuid kindel) ning avab ka, mis praeguse versiooni järgi Kahhovka tammi õhkulaskmisega tegelikult juhtus.
Sõja algusest peale olen kolleeg Michael Weissiga intervjueerinud üht Eesti eksperti, et saada täpset ja otsekohest ülevaadet sõjatandril toimuvast. Selleks et tal oleks võimalik rääkida ilustamata juttu, nimetame teda varjunimega Karl.
Alljärgnevalt värsked märkmed meie vestlusest Karliga. Ta jätkab sealt, kus eelmisel korral pooleli jäi.
Kui viimati rääkisime, jõudsin järeldusele, et Ukraina näitab rinnetel esimesi aktiveerumise märke. Nüüd on see tendents veelgi jätkunud. Peale tagalarünnakute teevad nad ka ettevaatlikke maismaarünnakukatseid.
Esialgu on edu napp. Vabastada on suudetud mõnikümmend ruutkilomeetrit. See on loomulik. Võrdluseks võime võtta selle, kui kaua võttis aega Hersoni vabastamine.
Ukraina on suutnud viimased paar-kolm nädalat edukalt rünnata Vene raudteed nii Lõuna-Ukrainas kui ka Krimmis. Raudtee purukslaskmine pole liiga traagiliste tagajärgedega, see on mõne päevaga taastatav. Aga Melitopoli ja Põhja-Krimmi vahel lasti õhku suur raudteesild. See tähendab, et raudteelt Melitopoli kanti enam ei pääse. Logistika tuleb venelastel jälle rindest kaugemale ümber korraldada.
Kui rindeid vaadata, siis kahel alal on Ukraina märgatavalt edenenud. Velõka Novosilka juures on suudetud edasi liikuda seitse-kaheksa kilomeetrit. Mitu kilomeetrit on edenetud ka Bahmuti ümbruses mõlemal küljel nii põhjast kui ka lõunast. Ohtu, et venelased võiksid sealt edasi liikuda, praegu enam ei ole.
