Pole miskit selga panna.

Tema garderoob on napp,

tühjust täis tal riidekapp.

Riidekapis riidekoi

halab kaeblikult: „Oi-oi!“

Loomakese nutma ajas

tühi kõht, sest nälg on majas.

Koi on kiitsakas ja sale.

Nõnda kõhn, et lausa hale.

Mõtleb: „On vast kiuslik eit.

Mingu, ostku mõni kleit,

seelik, kittel, kasvõi pluus,

sukapaar, mis sulab suus!

Või veel parem – suusakampsun!

Siis küll võtaks suure ampsu!“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid