SÕJAPÄEVIK (578. päev) | Krimmis valitseb paanika: okupeeritud poolsaare elanikud kardavad, et Kertši sild hävitatakse
(79)Krimm ei suuda end lääne rakettide eest kaitsta. Wagnerlaste riismed naasevad rindele, kuid Vene relvajõudude regulaarüksuste koosseisus. Sevastopoli venemeelne kuberner Mihhail Razvožajev kiitles Musta mere laevastiku peakorteri hävimise järel „tõelise imega“.
President Vladimir Putin teeb okupeeritud Lõuna-Ukrainas kõik võimaliku, et säilitada kontroll Krimmi üle, kinnitas Ukraina sõjaväeluure asejuht kindral Vadõm Skibitskõi. Kiiev jätkab poolsaare vabastamise plaane, hoolimata osa lääneriikide hirmudest Kremli kaotuse ees.
„Krimmi vabastamine Ukraina vägede poolt oleks Kremli seisukohast mõeldamatu. Ukraina pinnal on praegu 423 000 Vene sõjaväelast: Ida-Donbassi okupeeritud osades, Krimmis ja Lõuna-Ukraina maismaakoridoris. Seejuures on Krimmi poolsaarel venelaste silmis eriline roll,“ sõnas kindral väljaandele Newsweek.
Tema hinnangul teevad okupandid kõik endast oleneva, et okupeeritud territooriume (Hersoni ja Zaporižžja piirkondi, aga samuti Krimmi) säilitada. Vene väed kasutavad Krimmi üksuste varustamiseks, samuti aitab poolsaarel tegutsemine kontrollida Musta mere piirkonda ja viia vägesid vajadusel Vahemerele.
„Just Krimmi kaudu kulgevad kõik nende varustusteed, laskemoon ja isikkoosseis,“ selgitas kindral Skibitski. „Hiljuti moodustati Krimmis 18. ühendatud relvajõudude armee, mida kasutatakse nüüd aktiivselt Zaporižžja suunal, et takistada meie vastupealetungi,“ rääkis ta.
Miks Vene õhutõrje hävis?
Krimmis valitseb samal ajal paanika: okupeeritud poolsaare elanikud kardavad, et Kertši sild hävitatakse. Nõnda väitis krimmitatarlaste kõrgeima täidesaatva esinduskogu Medžlise esimees Refat Tšubarov. Ta lisas, et pärast ukrainlaste edukaid rünnakuid Musta mere laevastiku peakorterile tekkis venemeelsetel inimestel omajagu küsimusi Vene õhutõrje võimekuse kohta.
Okupandid peavadki oma vägede võitlusvõimes kahtlema. Vene õhutõrje Krimmis ei suuda lääne rakettidega toime tulla, nentis Ukraina õhujõudude kõneisik Juri Ihnat.
„Meil on vajalikud relvad olemas. Need on tiirlevad raketid. Nagu näiteks Kh-101, millega Venemaa on meid sõja algusest peale rünnanud, ainult et lääne relvad on paremad,“ märkis Ihnat, lisades, et venelaste õhutõrjesüsteem võtab teatud hulga Ukraina rakette maha, kuid „nagu näeme, pääseb osa rakette ikkagi läbi ja Krimm, mis on täis õhutõrjesüsteeme, ei suuda end lääne rakettide eest kaitsta“.
Võib ainult oletada, mis juhtub siis, kui ukrainlased hakkavad Krimmi ründama ATACMSi ja Tauruse rakettidega.
Taurused ootavad järge
Väljaande Bild allika hinnangul kulub Ukraina relvajõududel Tauruse rakettide kasutamise väljaõppeks kolm kuud. Saksa valitsus on juba mitu kuud arutanud Ukrainale kaugmaarakettide Taurus tarnimist. Bildi kolumnisti Björn Stritzeli sõnul võib Berliini seisukohta mõjutada ka USA hiljutine otsus saata ukrainlastele ATACMS-rakette.
Varem teatas Berliin, et kooskõlastab kõik relvatarned USAga, muretsedes, et rakette võidakse kasutada Venemaa territooriumi ründamiseks. „Kõik kantsleri argumendid Tauruse tarnete edasilükkamise kohta kaotasid kehtivuse,“ ütles erakonna FDP kaitseekspert Markus Faber Bildile.
„Taurused tuleks tarnida kohe, sest seda, kui olulised on Ukraina jaoks tiibraketid, nägime hiljuti venelaste Musta mere laevastiku peakorterile korraldatud rünnakus,“ märkis Faber.
Ilmselt jääb Krimmi õhutõrje peatselt veelgi hõredamaks. Flightradar24 andmetel tiirutas Musta mere kohal täna hommikul ameeriklaste RQ-4B Global Hawki luurelennuk. RQ-4B Global Hawk on varustatud integreeritud seire- ja luuresüsteemiga HISAR. Selle UAV (mehitamata õhusõiduk) üks peamisi ülesandeid on vastase õhutõrjesüsteemide tuvastamine.
Kursk sai mitu korda pihta
Venemaal Kurski lennuvälja lähistel sai tänasel Kurski linna päeval tabamuse naftatöötlemistehas.
Ukrainlaste droon ründas pühapäeva hommikul ka Kurski kesklinnas asuvat administratiivhoonet. Ukrajinska Pravda annab teada, et tegemist oli FSB kohaliku osakonna majaga.
Väidetavasti oli rünnaku taga Ukraina sõjaväeluure.
Wagneri riismed naasevad rindele
Wagnerlased naasevad rindele, kuid Vene relvajõudude regulaarüksuste koosseisus, märkis Sõjauuringute Instituut oma värskes raportis.
Analüütikute sõnul ei suuda wagnerlased aidata venelastel olukorda lahinguväljal käegakatsutavalt enda kasuks pöörata. Ennustatakse, et nad ei näita samasugust tõhusust, mis neil oli Jevgeni Prigožini ja Dmitri Utkini juhtimisel. Allakäigu põhjus võib peituda ka selles, et wagnerlasi on Ukraina sõjas kõvasti hukka saanud.
Gorjatši Kljutši linnas asuvale mälestustahvlile raiuti üle 20 000 Wagneri hukkunud võitleja nimed, teatas Prigožini Telegrami-kanal.
Kindralid hukkusid, aga ikoon jäi
Sevastopoli venemeelne kuberner Mihhail Razvožajev rääkis Musta mere laevastiku peakorteri hävitamise järel „tõelisest imest“, sest tema sõnul jäi rünnakus terveks ikoon, millel väidetavalt olla okupantide jaoks püha tähendus.
Nagu Razvožajev Telegramis teatas, jäi ikoon „Fjodor Ušakoviga, kes ei kaotanud ühtegi lahingut“, pärast ukrainlaste raketirünnakut täiesti terveks.
„Puidust raam põles ära, kuid maalitud pühaku kujutis jäi alles ega saanud tulekahjus kahjustada. Oleme tunnistajaks tõelisele imele,“ püüdis kuberner väga halva mängu juures väga head nägu teha.
Ühtlasi tuli „gauleiter“ lagedale ideega, et kohalikud õigeusupreestrid võiksid korraldada 15. oktoobril, „püha õiglase sõdalase Fjodor Ušakovi“ mälestuspäeval, kõigis Sevastopoli asulates ristikäigu ühes terveks jäänud ikooniga.
Razvožajev kiitles küll alles jäänud ikooniga, kuid jättis millegipärast ütlemata, mitu inimest samas raketirünnakus hukka sai.
Ušakov oli 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses elanud Vene admiral, kes väidetavalt ei kaotanud ühtki lahingut, milles osales. Teda peetakse senini läbi ajaloo Vene sõjaväe kõige võimekamaks mereväejuhiks.
