„Olen liiklevate laste pärast pidevas mures!“ Ekspressi lugejate tagasiside süngest liiklusstatistikast rääkivale loole

Lapsevanemana oli kohutav lugeda laste auto alla jäämisest, kui lastele sõidetakse otsa ülekäiguradadel ja lapsed hukkuvad bussipeatustes.

Selle õuduse valguses on hea, kui probleemi laiemale lugejaskonnale teadvustatakse. Tekib mingigi lootus, et tulevad muutused ja ei peaks muretsema, kas algkoolilaps jõuab iseseisvalt Tallinna kesklinnas tervena kooli ja koju.

Aivar N.

Väga hea artikkel ja väga vajalik. Ilmselt oleks seda teemat vaja jätkata kuniks ka midagi tegema hakatakse.

Oleme oma kandis ehk Ruila kandis samamoodi hädas jalakäijate liiklusohutusega.

Meil on kaks probleemi, millele sisuliselt nii vald kui ka Transpordiamet vilistab.

Meie kandis on üheks ohtlikuks kohaks Ääsmäe-Haapsalu maanteel asuv Ruila-Laitse ristmik. Kool asub Ruilas ja paljud lapsed käivad kooli kas jalgarattaga või mõned julged ka jalgsi. Tuleb ületada maanteed. Seal ristmiku piirkonnas on kunagi 13-aastane poiss surma saanud.

Nüüd (sel aastal) tehti ristmiku ümberehitus ja kohalike ettepanek oli, et tehtaks ka jalakäijatele asi turvalisemaks (ülekäik-tunnel vms), aga pigem seda ei tehtud. Rõhk on sõnal pigem, sest midagi turvalist jalakäijate jaoks seal siiani pole. Peateele pandi elektrooniline liiklusmärk, mis reageerib kõrvalteelt tuleva auto peale ja siis süttib peateel 70km/h piirangu märk. Jalakäijate jaoks pole see kahjuks mõeldud.

Teine probleem on n-ö külavahetee Ääsmäe-Kernu 11406 ja samalt teelt ära pöörav Ruila-Laitse tee, kus küll on kiirus piiratud mõned aastad tagasi 60 km/h peale (enne oli 90 km/h), kuid puudub igasugune jalakäijaid turvalisemalt kohtlev regulatsioon.

Tee ise on väga kitsas, äärejoonte vahe on 3,9–4 m ja asfaldi laius 4,9–5,2 m. Osades peatustes puuduvad isegi bussi taskud: inimesed peaksid tee peal seisma või siis kraavis. Kergliiklusteed pole esialgu plaanis, sest ametnike arvates pole teada, palju seal teel inimesi käima hakkaks. Nonsenss on nõuda statistikat mitte eksisteeriva tee kasutuse kohta!

Kahes kohas läheb tee sisuliselt taluõuedest läbi ja mõlemas kohas on ka kurviline lõik.

Me ise oleme teinud Transpordiametile ettepaneku kas või mõnedes kohtades veel kiirust piirata (tee ei ole transiitliikluse tee), kuid isegi sellele ollakse vastu. Kui kiirus on 60 km/h ja peatumisteekond seega umbes 50m, kuid nähtavus on sama pikk, siis kuidas sellises olukorras oleks üldse võimalik midagi vältida? Autojuht ju sõitis lubatud kiirusega ja midagi ei rikkunud. Õnneks pole midagi veel juhtunud, sest lapsi üldiselt külavahe teele omapäi liikuma ei lubata (tore asi maakohas?) ja vanemad pigem transpordivad neid autodega.

Autode lisandumisega saab asi ainult hullemaks minna, kui ei hakata reguleerima liiklust seal, kus seda on vaja.

U. Lonn

Artikli esimene osa, mis kirjeldas Lehola traagilist juhtumit, tekitas väga suure äratundmise.

Ka Saue vallas on olemas ületuskoht, kus elanikud kirjutavad Transpordiametile, et tõsta ohutust, kuna näevad tihti liiklusohtlike olukordi. (Juuliku-Tabasalu maanteel Laagri külje all on lõik, kus lubatud piirkiirus vahetub, kord on lubatud 70 km/h ja siis 50 km/h. Kuna inimestel on harjumus sõita kümme kilomeetrit lubatud piirkiirusest kiiremini, siis kohati on ülekäigukohal kiiruseks 80 kilomeetrit tunnis. Oleme teinud ettepaneku tuua seal lõigul piirkiirus ühtlaselt 50 peale ja lisada kiiruskaamerad).

Ametlikes plaanides on rajada sinna jalakäijate tunnel, aga selle rajamine võtab aega. Aga kergliiklejate liiklusohutust tuleb tõsta esimesel võimalusel!

Teine teema, mis on natukene keerukam, on üldse antud maantee asukoht ja selle planeerimine. Antud piirkonda on juba peaaegu 20 aasta eest planeeritud 2+2 maantee, kuid vaadates piirkonna arengut, leian, et see ei ole enam sobilik. Maantee on kahe asula vahel, kus mõlemal pool on tiheasustusala.

Praegu mulle tundub, et Eestis tegeletakse jätkuvalt suurte teede rajamisega. Eelpool mainitud 2+2 projekti põhjenduseks on liikluskoormuse kasv. Selle asemel, et mõõta kui palju kasvab liikluskoormus, tuleks analüüsida, kas ehk aitaks leevendada olukorda hoopis uus ühistranspordiliin, mis oleks odavam kui 2+2 maantee ehitamine ja haldamine.

Kokkuvõtvalt jääb minule mulje, et Transpordiamet teeb otsuseid ja annab hinnanguid eelistades sõidukeid ning puudub igasugune põhjalikum analüüs murede lahendamisel.

Kristjan Oja

Transpordiameti vastus Kristjan Ojale:

Täna ei ole veel lõplikke otsuseid edaspidiste tegevuste osas Juuliku-Tabasalu kõrvalmaantee Veskimöldre teeületuse osas. Lähiajal viiakse teema Transpordiameti ekspertgruppi täiendavale arutlusele uuesti. Oleme nõus, et koht on problemaatiline, et ei peeta kinni kiirusepiirangust ning liiklussagedus riigiteel on selles kohas suur.

Tänan teid südamest selle ülivajaliku artikli kirjutamise eest! Olen väikeste laste ema ja pidevas hirmus, eriti linnas sõitvate maasturite tõttu.

Tiina F.