„Valdav enamik tarvitajaid ei tunne ennast äärmustes ära ja siis ei võtagi omaks, et neil võib olla tarvitamisega seonduvalt mingeid muresid,“ ütleb Aljona Kurbatova ja selgitab, et uimastite puhul on justkui lõks, et kahjudest peab rääkima, ent tehes seda liiga kategooriliselt, peletatakse eemale inimesed, kelle esmasel kokkupuutel narkootikumidega pole midagi halba juhtunud. „Me peame alati endale aru andma, et jah, osadel võib vedada, aga paraku mitte kõigil.“

Inimesed otsivad positiivset elamust

Uimastite tarvitamiseks on Kurbatova sõnul väga erinevaid põhjuseid. Kui varem on arvatud, et tegemist on negatiivsete elukogemuste eest põgenemise ja traumaga toimetulekuga, siis praegu otsitakse elamusi. „Täna me räägime sellest, et inimesed suuremas osas otsivad positiivset meeleolu ja elamust. Nad otsivad midagi enda arvates head ja kõik negatiivsed tagajärjed kaasnevad selle naudingu otsimisega.“

Ta toob ka välja, et noortega suheldes tuuakse põhjusena välja raskusi stressiga toimetulekul. „Väga tihti kuuleme noorte käest, et stressi ja ühiskonna ootustega toimetulekuks vajavad nad lisaabimeest. Et see ei ole puhtalt naudingu otsimine, vaid ka abivahend emotsioonidega toimetulekuks, kui nad ei oska muud lahendust leida,“ kirjeldab Kurbatova.

Kanep on meditsiinis kasutusel, aga see ei tähenda, et seda peaks ennetavalt tarvitama, kui vaevusi pole. Sa ei hakka ju ennetavalt karkudega käima.

Vaimse tervise toetamist ja teatud ainete kasutamiset meditsiinis tuuakse sageli välja uimastite legaliseerimist toetavate argumentidena, ent nn eneseravi põhjendust Kurbatova heaks mõtteks ei pea. „Kanep on ju ka meditsiinis kasutusel, aga see ei tähenda, et seda peaks ennetavalt tarvitama kõik, kellel ei ole neid vaevusi, mille vastu (kanepit) meditsiinis kasutatakse. Kui sa oled terve inimene, sa ei hakka ju vabatahtlikult karkudega käima, aga uimasteid mingil põhjusel ikkagi tarvitatakse,“ ütleb ta.

Vastuolud teevad narkoennetuse keeruliseks

Kurbatova sõnul on Tervise Arengu Instituudi poole ka pöördutud küsimusega, miks Eesti ei võiks olla esimene riik, kus vaimse tervise probleemide ennetamiseks kasutatakse psühhedeelikume. „Aga kui nende mõte on ravida seda, mis on katki, siis miks me peaksime (neid) tervetele inimestele pakkuma lahendusena sellele, mida veel ei ole? Siis me võime saada vastupidise tulemuse.“

Kurbatova rõhutab, et psühhedeelikumid on ained, mille mõju võib olla ettearvamatu. Nii nagu kõigi uimastitega, võib inimene arvata, et ta lahendab nendega oma vaimse tervise probleeme, kuid tegelikult mured hoopis võimenduvad. „Ega siis ilmaasjata ei ole ravimeid, mille manustamisega alustatakse haigla tingimustes, et oleks võimalik inimest jälgida, veenduda, kuidas see talle mõjub. See valdkond ongi nii keeruline sellepärast, et valdavalt nendel ainetel on lisaks negatiivsele ka mingi muu mõju. Aga just see, et neid valdavalt väärkasutatakse, tekitab kahju ühiskonnale.“

Eesti narkopoliitika siht aastaks 2030 on mitte ühtegi narkosurma aastas. Aljona Kurbatova ei pea selle saavutamist tõenäoliseks, kuid siiski ainumõeldavaks sihiks. „Selle saavutamine ei ole realistlik, aga selle nimel me peame töötama. Meie eesmärk saab olla ainult üks – et uimasti üledoosi tõttu ei sure mitte keegi, sest need on oma olemuselt ennetatavad surmad.“

Vähem halvustamist toob parema tulemuse

Lahenduste suunas aitab tema sõnul avatud ja emotsioonideta diskussioon. „Meil on väga palju halvustamist, mis puudutab tarvitamist. Miks peaksid (tarvitavad) inimesed, kes võib-olla jäävadki toimetulevaks, tahtma osaleda diskussioonis, kui neid alavääristatakse? Kui me tahame inimeste käitumist muuta turvalisemaks, peame need lahendused leidma koos, mitte midagi peale surudes.“

Halvustava suhtumise vähenemine on ka üks võtmekohti, et tekiks juurde algatusi, kust vajadusel tuge leida. Kurbatova sõnul on nendeni jõudnud algatusi, kus tarvitamiskogemusega noored on soovinud midagi ära teha, ent siis seisnud silmitsi küsimusega, et sel juhul tuleb olla avalikkuse ees ja võib-olla saab ka tööandja teada.

„Meil võiks olla rohkem kogukonna tegijaid, kes seisavad hea selle eest, et ka nende kodukandis oleksid abivõimalused olemas ja inimeste õigused on kaitstud. Ja soodustada ka, et sellist nagu halvustavat suhtumist ei viljeleks lõpmatuseni.“

Kurbatova sõnul on puudu eelkõige algatustest, mis oleksid suunatud neile tarvitajatele, kellel ei ole veel sõltuvust, kuid kelle käitumine on juba riskeeriv.

Aljona Kurbatova, Karin Kruup

Kuus mõtet uimastiennetusest

  • Täiesti ohutuid aineid ei ole olemas. Riskide avaldumine sõltub väga palju sellest, kuidas inimene neid tarvitab ja nii võib ka nõrgema toimega aine, mida tarvitatakse sageli suuremates kogustes, tekitada suure kahju.

  • Tähtis on ühelt poolt, et inimesed julgeksid abi küsida ja oma muresid tunnistada ja teiselt poolt, et me ei mõistaks hukka.

  • Meil on ühiskonnana ühine vastutus. Inimlikum suhtumine keerulistesse probleemidesse on oluline.

  • Kui vajad abi, mine veebilehele narko.ee, kust leiad erinevad abikontaktid.

  • Võta ühendust anonüümse tugiliiniga helistades 1747 või kirjutades narko.ee vestlusaknasse.

  • Kui kahtlustad, et keegi on saanud üledoosi või mürgistuse, siis võta koheselt ühendust kiirabiga 112.

Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga ja sul on idee mõnest uudsest lahendusest, mille peaks kindlasti Eestis ära tegema, siis esita oma idee NULA inkubaatorisse.

NULA on Eestis ainulaadne ühiskondlike algatuste inkubaator, kus saad tuge, et arendada oma ideest toimiv lahendus. Lisaks võid saada Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt kuni 25 000 eurot stardiraha oma algatuse käivitamiseks. Uuri lisa veebilehelt nula.ee ja pane oma idee teele hiljemalt 30. aprillil!