NARKO VÕIM | Üledoosi anatoomia: sõltuvus tappis kolm koolipoissi järjepanu

Ühes sõpruskonnas suri narkootikumide üledoosi tõttu kolm noormeest, neljas sattus haiglasse. Ekspress avab 18aastase poisi surma eest vastutava kuritegeliku võrgustiku.

Ragne* koduseinu katavad arvukad fotod varalahkunud pojast, 18-aastasena üledoosi surnud Markusest. Mullu kolis Ragne Lõuna-Eestisse. Eelmine kodu Tallinna lähistel meenutaks liiga palju valusaid mälestusi. Surnud poja isiklikud asjad tulid kaasa. Need seisavad siiani süsimusta kummuti sahtlis noorema venna toas.

Ema tõstab Markuse asjade hulgast välja sõprade täis kirjutatud mälestusraamatu. Iseloomustused kirjeldavad Markust lahtise jutuga tüübina, kelle ümber seltskonnad alatihti elavnesid. Tänu sellele leidis ta sõpru hõlpsasti, mistõttu on mälestusraamat ka parajalt paks.

Mustas kummutis on ka Markuse koolikirjand, mille ta oli kirjutanud vahetult enne oma surma. Ema leidis selle koolikotist, mis oli Markusega, kui ta surnukeha leiti.

„Inimesed teevad teadlikult magusa preemia eest lepinguid saatanaga, makstes oma hingega,“ kirjutas ta.

Ragne mõistis, et poeg rääkis isiklikust kogemusest.

Sest Markusel ja ta sõpradel oli varjuline saladus, mis röövis lõpuks kolme inimese elu. Miks hakkas pealtnäha täiesti tavaliste noorte hulgas levima tappev fentanüül?

I peatükk: surm südalinna käimlas

Välikäimlate hooldamisega leiba teeniv Kirill on küll tugeva närvikavaga, kuid tolle 2023. aasta maikuu tööpäeva šokki ei unusta ta kunagi.

Tööandja teatas, et tuleb kontrollida Tallinna südalinnas Tornide väljaku pargis asuvat välikäimlat. Hommikune hooldaja oleks selle juba korda ajanud, kuid ei saanud ust lahti ja tal polnud võtit. Kirillil oli üldvõti. Ta jõudis objektile kella 13 paiku. Väljas oli ilus ilm. Parasjagu nautis päikest lähedal mänguväljakul mänginud lasteaiarühm, mistõttu täitsid parki põngerjate rõõmsad kilked.

Kirill koputas välikäimla uksele. Vastust ei tulnud. Ta keeras ukse lukust lahti ja avas selle. Käimla põrandal nägi ta kükitamas noormeest, liikumatult, selg ukse poole. Nägu polnud näha. Paistis vaid tema lillakaks tõmbunud nahk, valge T-särk, tumedad püksid ja must koolikott. Kramplikult rusikasse surutud sõrmede vahel tulemasin ja rulli keeratud papitükk fooliumiga.

Kirill tormas ehmunult autosse ja kutsus politsei. Seejärel läks mänguväljakut jälginud õpetaja juurde ja palus tal lapsed ära viia. Ülejäänud päeva võttis Kirill vabaks ja läks koju rahunema.

Parki saabunud politsei tõstis noormehe surnukeha murule. Vahepeal jõudis parki Markuse sõber, kes oli teda juba möödunud õhtust saati taga otsinud. Ta märkas politseiautot ja lootis, et nemad aitavad tal sõbra leida. Selle asemel paluti tal surnukeha tuvastada.

Kõik viitas üheselt üledoosile. Markuse verest leiti protonitaseeni, ülikanget narkootikumi, mis on Eestis kõige olulisem üledoosisurmade põhjustaja. Tol aastal hukkus nitaseenide tõttu peale Markuse veel 55 inimest.

Politsei plaanis välja selgitada, kust aine pärines. Selleks andis juhtlõnga Markuse telefon, millega ta oli vahetult enne surma diileriga sõnumeid vahetanud.

„Ma ei näe sind?“ küsis diiler. „Purskkaev,“ vastas Markus ja postitas tõestuseks foto, mis jäi tema elu viimaseks

II peatükk: poja sõltuvus ja ema lein

„Pean tunnistama, et ei mäleta sellest päevast suurt midagi. See kõik on hägune, olin justkui kuskil kosmoses samal ajal,“ meenutab Ragne poja kadumist. Et midagi on valesti, oli kiiresti selge. Ragne teadis liiga hästi, milliste deemonitega oli tema poeg viimasel aastal võidelnud.

Aasta varem, pärast 10. klassi lõpetamist saabus Markus esimest korda koju pilves peaga. Tema pilk oli võõras ja olek uimane. Sõnad libisesid üle huulte vaevaliselt.

Ragne polnud naiivne. Ta mõistis, et see ei ole alkoholijoove, vaid midagi muud. Ta ei jätnud poega rahule ja pinnis teda nii kaua, kuni ta oli nõus tõtt rääkima.

„Tegin oxyt.“

„Mis oksit?“

Retseptiravimi oksükodooni hüüdnimi „oxy“ tuleb USA brändinimest OxyContin. Kurikuulsaks sai see opioidikriisist rapitud Ameerika Ühendriikides. 2011. aastal oli opioid „oxy“ USAs peamine üledoosisurmade põhjustaja ja erinevalt kurikuulsamatest droogidest saab seda enamasti arsti vahendusel apteegist, mitte tingimata hämaral tänavanurgal diilerilt.

Tol 2022. aasta suvel hakkas Markuse senine salaelu murenema. Ta oli juba mõnda aega sõpradega opioide tarvitanud ja emale vahele jäädes oli sügavas sõltuvuses. Selle märgiks ilmnesid võõrutusnähud peagi pärast tema lubadust rohkem mitte tarvitada. Kord kukkus Markus poes kokku.

Markus tunnistas emale, et hoidis kõiksuguseid retseptiravimeid – OxyCodoni, Concertat, Xanaxit, Valocordini – vallamaja lähistel kuusepuu all.

Ragne on töötanud nii vanglas kui ka haiglas meedikuna ja tegelenud üledoosi saanud patsientidega. Ta on opioididega keskmisest paremini kursis, kuid ometi varjas poeg sõltuvust tema eest senimaani edukalt. Markus hankis ravimeid suhtlusrakenduse Telegram narkoäri jututubadest, kuid ka tema tutvusringkonnas oli mitu inimest, kellele ravimid olid välja kirjutatud ja kes otsustasid neid sõpradega jagada. Kord varastas Markus ravimeid vanaema tagant.

Alates päevast, kui Markus oli udus peaga koju tulnud, hakkas ema regulaarselt poega narkotestidega kontrollima.

„Bensod olid positiivsed, opioidid, kanep…“ meenutab Ragne esimest testi. Bensod on bensodiasepiinid ehk sellised rahustid nagu Xanax või Valium.

Markus tunnistas emale, et tema ja ta sõbrad hoidsid kõiksuguseid retseptiravimeid – OxyCodoni, Concertat, Xanaxit, Valocordini – hoidikus kohaliku vallamaja lähistel kuusepuu all. Nii ei pidanud ta eales aineid koju tooma, mistõttu ei leidnud ema tema käest kunagi ühtegi meelemürki. Telefoni hoidis Markus samuti kahtlastest vestlustest puhtana. Konspiratiivsete vestluste pidamiseks kasutas e-SIMi.

Esialgu ei osanud Ragne midagi arvata sellest, et testeri fentanüüli lahtrist paistis samuti hägune triip. Markus vandus, et pole fentanüüli teinud.

III peatükk: surmalaine sõpruskonnas

Ema tõdeb, et pealtnäha oli Markus õnnelik, kuid kindlasti mitte muredeta. Alatihti oli nende põhjuseks ainete tarvitamine. 18aastane Markus soovis olla üha iseseisvam ja oma raha ise teenida. Ta käis kooli kõrvalt tööl kohalikus spaas. Kuid sõltuvus on kallis lõbu ja raha oli vaja rohkem. Pere teadmata äritses Markus ka e-sigarettide ja narkootikumidega ning koos sõber Joosepiga toideti seeläbi oma sõltuvust. Rahatülid viisid aga Markuse ja Joosepi teed lahku ning tõid Markuse ellu omajagu stressi.

Seda enam, et Markus nägi üle pika aja oma vana sõpra uuesti 2022. aasta septembris… tema matustel. Joosep suri narkootikumide üledoosi 17aastaselt. Tema sõprade sõnutsi leiti pärast surma Joosepi verest terve kokteil eri ainetest ja ravimitest.

Sõbrad ratsionaliseerisid seda endale: meie aineid niimoodi korraga küll ei teeks, meie ei lähe kunagi üle piiri nagu Joosep.

Veebruaris 2023 suri teine Markuse tuttav. Punapäine Julius oli surres 19aastane. Julius oli sõprade hulgas kurikuulus pätipoiss, kel oli tihti probleeme koolis ja politseiga. Pidudel olid narkootikumid temaga tihti kaasas. Julius sai sõltuvuse väljajuurimiseks juba metadooniravi. Tema tuttavate sõnul oli noormees nii sügavas augus, et metadoon hoopis aitas tal suuremat laksu saada. Sõbrad suutsid Juliuse huku taas endast mööda juhtida tõdemusega, et ta oli ikkagi väga sügavas sõltuvuses: meie ju metadooniravi ajal aineid ei teeks.

Aprillis 2023 oli Markus taas koju tulnud, silmades kummaline pilk, liikumine veider ja mõte kaootiline. Kui ta vannitoas kokku kukkus, oli ilmselge, et ta on jälle midagi tarvitanud. Ragne mõtiskleb siiani, kas see võis olla fentanüül.

Markuse sõbrad tõdevad, et fentanüüli kurikuulus maine oli nende jaoks hoopis ahvatlev. Opioidide vastu oli Markusel tekkinud resistentsus – need ei mõjunud enam. Soov oli teada saada, kuidas mõjub selle kõrval märksa kangem kraam. Uudishimu sai Markuse ja tema sõbrad konksu otsa. Ta ei teadnud, et tõmbab tegelikult protonitaseeni, mis on niigi ohtlikust fentanüülist mitu korda ebastabiilsem ja surmavam.

Markus ulatas kokku keeratud toru sõber Kaidole, too tõmbas sõõmu ja kukkus teadvusetult maha. Üledoos.

Veel paar nädalat enne surma olid Markuse vanemad kodust ära ja ta suitsetas sõpradega enda juures jälle fentanüüli (enda teadmata nitaseeni). Kui Markus ulatas suitsetamiseks kokku keeratud toru sõber Kaidole ja too sellest sõõmu tõmbas, läks Kaidol silme eest valgeks ja ta kukkus teadvusetult maha. Üledoos. Sõbrad kutsusid kiirabi ja tassisid oimetu Kaido parklasse, et Markust jamadest säästa. Kiirabi viis teadvusetu nooruki minema. Kaido jäi ellu. Markuse ema kuulis sellest vahejuhtumist alles pärast poja surma.

Kaks üledoosisurma ja kolmas elu juuksekarva otsas: sellest pidanuks ju ometi hoiatuseks piisama. Markus tunnistas ka sõpradele, et oli juhtunust šokeeritud ja nüüd on lõpp, enam ta selliste ainetega ei jama.

2023. aasta 25. mai hommikul pidanuks Markus minema rammumehe võistlustele, aga ta ei ilmunud sinna. Tema sportlikus talendis mängis olulist rolli hasart: soov end ületada ja tõestada. Ta sõbrad tõdevad, et paraku võis see hasart narkootikumide tarvitamises välja lüüa. Äkki rääkis osava jutu poolest tuntud Markus seekord augu pähe endale, uskudes, et suudab saatuse taas üle mängida? Tegelikult ei saa keegi kunagi teada, mis viis Markuse 2023. aasta 24. mai pärastlõunal südalinna parki enda elu viimast doosi võtma.

Hoolimata sellest, et ema oli Markuse jaoks olemas, pidas temaga pikki ja tõsiseid vestlusi ning ka testis teda, ei saanud Markuse pere tema deemonitest võitu ja see toob paratamatult kaasa süümepiinad.

„Olen hästi palju süüdistanud ennast. Ju see teeb minu jaoks asja kergemaks, sest keegi peab ju süüdi olema,“ arutleb Ragne.

Nii tunneks end samas olukorras iga hooliv ema. Kuid kes vastutab tegelikult?

IV peatükk: diileri anatoomia

Fentanüüli märkiv joon Markuse narkotestil säilis. Ehk oli see sõltuvus, mis keeldus Markusest lahti laskmast? Paraku käituvad sõltuvuses inimesed irratsionaalselt. Seda on kõrval olijatel raske mõista.

„Sõltuvus on väga keeruline asi,“ selgitas kohtu ees 42-aastane Aleksei Žukovski. „Tarvitasin, sest tahtsin tarvitada. Selline oli mu elustiil,“ jätkas ta.

Žukovski müüdud doos tappis Markuse.

Žukovski ostis fentanüüli enda sõnul Telegramis võõralt mehelt, kes paigutas pakikesed Tallinnas peidikutesse ega näidanud kunagi oma nägu. Ostetud grammi jagas Žukovski 20 osaks, võttis osa endale ja ülejäänu müüs taskuraha teenimiseks edasi. Doosid paigutas voldikutesse. Talle jagus ühest voldikust kolmeks korraks.

„Tarvitanud olen 1994. aastast,“ ütles ta kohtule. Üle poole oma elust.

„See on vaheaegadega.“

Žukovski narkootikumide pakendamise meetod ei olnud just täppisteadus. Nii võibki mõnesse voldikusse sattuda surmav doos. Nii nagu sattus garanteeritud surm voldikusse, mille Markus tol saatuslikul õhtul Snelli tiigi lähistel 25 euroga Žukovskilt ostis.

Markus ja Žukovski tutvusid Telegramis ning nende viimane omavaheline vestlus viitab, et nad olid varemgi äri teinud. Enne surma saatis Markus talle oma foto ja diiler tundis kliendi ära. Tänu sellele vestlusele jõudiski politsei kuus päeva pärast Markuse surma, 2023. aasta 30. mail Žukovski ukse taha. Diileri taskutest ja kodust leiti tol pärastlõunal kokku 42 fooliumvoldikut nitaseeniga.

2023. aasta detsembris kinnitas Harju maakohus kokkuleppemenetluses, et Žukovski mõistetakse süüdi narkootikumide käitlemises ja ettevaatamatusest surma põhjustamises.

„Tahtsin ka ise minna kohtusse ja talle silma vaadata, aga kohtuistung oli Markuse sünnipäeval. Otsustasin, et sellisel päeval ma ei lähe sinna,“ tõdeb Ragne.

Karistuseks sai Žukovski kolme aasta ja kümne kuu pikkuse vangistuse. Kusjuures Eestis on narkoaine omamine enamasti karmim kuritegu kui inimese surma põhjustamine: just omamise tõttu oli karistus nõnda pikk. Kuid sümboolne ometi. See on esimene kord, kui keegi on süüdi mõistetud narkootikumi müümise tagajärjel surma põhjustamises.

Kuid kas süüdi on vaid Žukovski?

V peatükk: diileri diiler ja tema diiler

Žukovskilt võetud voldikud kaalusid kokku 1,8 grammi, kuid nii-öelda puhast nitaseeni oli neis kokku 0,25 grammi. Ülejäänu on üldjuhul suvaline sodi, mida narkojõugud ainesse kaalu lisamiseks segavad. Žukovski karistamine oli põhimõtteline õigluse võit, kuid narkoturu mõttes oli ta väike ja ebaoluline tegelane, kelle kinninabimine maailma ei päästa.

Ekspressi andmetel oli Žukovski varustamise ahelas järgmine oluline lüli 45aastane narkokuller Roman Stankevitš. Ka tema on sõltlane.

„Tarvitan karfentanüüli. Tarvitan veeni kaudu ja süstin ennast umbes viis korda päevas,“ ütles ta politseile.

Stankevitš oli istunud fentanüüli käitlemise tõttu mitu aastat vangis, kust vabanes 2021. aasta algul. Järgmiseks aastaks oli ta narkokuller, kes tassis nitaseenipakke Lätist Eestisse.

Stankevitš selgitas politsei ülekuulamistoas, et 2022. aasta suvel juhtus tal liiklusõnnetus mehega, kel olid sidemed allilmas. Lubades õnnetuse kahjud katta, tekkis Stankevitšil peagi võlg, mis hakkas intresside tõttu kosuma. Peagi koputasid Stankevitši kodu akende taga hämarad kujud, kes nõudsid võla tasumist. Salapärane võlausaldaja pakkus lahkesti väljapääsu: kui võlga maksta ei suuda, tuleb hakata fentanüüli Lätist Eestisse vahendama. Peagi selgus, et otsus tehti juba Stankevitši eest ära – salapärane mees „andis“ võla üle lätlasele Atvars Kozlovskisele. Tema kaudu liikusid narkootikumid Eesti ja Läti vahel.

Esimesel pakikesel käis Stankevitš ise Riias järel. Kozlovskis andis talle selleks kasutada oma Volvo. Riias ootas teda kõhn mees, pealtnäha roma, kes istus rooli ja sõidutas ta vanasse mahajäetud tehasesse, kuhu oli peidetud anum sajagrammise paki fentanüüliga. Tundmatu sõidutas ta seejärel bussijaama ja käskis narkopaki bussiga Tallinnasse toimetada. Seal tuli pakile järele see mees, kellega Stankevitšil oli varem liiklusõnnetus juhtunud.

Pärast esimest pakivedu selgitasid lätlased Stankevitšile, et see veel tema võlga ei kata. Poolteist kuud hiljem pidi ta jälle Lätti minema, seekord bussiga. Kozlovskis tuli oma mersuga bussijaama vastu ja tõdes, et pakk saabub alles õhtupoole. Ülejäänud päeva veetis Stankevitš Kozlovskise sõpradega. Riias kohtus ta „bossiga“, kes paistis fentanüüliäri juhtivat; too olla Atvar Kozlovskise sugulane. Nii-öelda pereäri.

Järgmine kord pakkisid Stankevitš ja ta uued sõbrad fentanüüli Kozlovskise perekodus. Vanavanemad ja vanemad olid seal, kui mehed suurt kotitäit pulbrit väiksematesse kotikestesse ümber pakkisid.

Autost väljumast keeldunud Stankevitš tuli läbi akna välja tõmmata. Autos vedelesid süstlad, tagapingil kotike karfentanüüliga.

2022. aasta detsembris tabati Stankevitš Tallinnas Laagna teel autoroolist kahtlases olekus. Politsei pidi ta auto füüsiliselt blokeerima, sest muidu keeldus ta seisma jäämast. Väljumast keeldunud Stankevitš tuli autost läbi akna välja tõmmata. Autos vedelesid süstlad ja tagapingil pisike kotike karfentanüüliga.

Hoolimata vahejuhtumist politseiga jätkas Stankevitš narkootikumide hangeldamist veel mitu kuud, tuues nitaseeni Eestisse korduvalt sadade grammide kaupa. See tähendab sadu tuhandeid potentsiaalselt surmavaid doose. Üks selline jõudis kirjeldatud ahelat mööda Markuseni.

Stankevitš sai isegi aru, et harjumuspärase fentanüüli asemel oli pakikestes midagi hoopis surmavamat.

„See on see, mis sul viimati oli,“ kurtis Stankevitš 2023. aasta veebruaris pärast järjekordse pakikese kättesaamist.

„Proovi vennas, kvaliteet on vapustav,“ vastas Atvars Kozlovskis.

„Proovin. Loodan, et seekord on midagi muud, sest see kraam… see tapab,“ vastas Stankevitš.

„Pagan, mul on kõik rahul,“ vastas Kozlovskis.

„Ma saan aru, et rahul, aga sel on kõrvaltoime, algab põletik organismis,“ kostis Stankevitš.

„Ma olen seda juba käiku lasknud,“ vastas Kozlovskis.

„Ma olen kursis,“ kostis kuller.

false

26. juulil 2023 peeti Stankevitš uuesti kinni oma kodus Tallinnas. Tema valdusest leiti ligemale 300grammine pakk kollakasvalget pulbrit, milles „puhast“ nitaseeni 18,4 grammi. Mustal turul on selline pakike grammi kaupa müües väärt 45 000–75 000 eurot.

Politseis antud ütluste järgi tõi Stankevitš Eestisse selliseid pakke vähemalt kümnel korral. Nüüd istub ta viis aastat vangis.

Põhja ringkonna narkoprokuröri Liis Vainola sõnutsi Stankevitš mitte ainult ei vedanud pakke, vaid müüs narkootikume ka edasi. Niisamuti selgub pealtkuulatud kõnedest, et ta polnud mingi süütu kannataja, vaid avaldas isegi tihti huvi narkootikumidega tegelemiseks ja raha teenimiseks.

„Initsiatiiv oli ka temapoolne,“ ütleb prokurör.

VI peatükk: surmakullerite ülemused

Stankevitš polnud ainus, kelle lätlased Eestist nitaseenipakke vedama värbasid. Üks kuller oli näiteks 40. eluaastates Vitali, kelle politsei 2023. aasta märtsis kinni pidas. Tabamisel oli tema autosse kartulikrõpsupakki peidetud 300 grammi protonitaseeni. Kokku jõudis ta seda Eestisse tassida terve kilo. Kohtu ette Vitali ei jõudnud. Novembris 2023 lõpetas prokuratuur tema menetluse, sest Vitali suri. Üledoos.

Põhja ringkonnaprokuratuuri äsja valminud ja esitatud süüdistusest ilmneb, et Kozlovskis ja tema Läti „äripartner“ Arturs Jegorovs – temaga puutus Stankevitš narkovedude käigus korduvalt kokku – saatsid Estisse vähemalt 2855 grammi nitaseeni. Sellest piisab laksu saamiseks kogu Läti ja Eesti populatsioonile, jääb ülegi. Umbes viis miljonit doosi, millest paljud kajastuvad nüüd Eesti üledoosisurmade statistikas.

„Jegorovs asub hetkel Eesti vanglas. Kuna tal on menetluses ka teisi kuritegusid – mitte narkokuriteod –, siis juriidiliste nüansside tõttu on ta ametlikult veel tagaotsitav,“ selgitab Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse juht Rait Pikaro.

„Nad tegutsesid 2022. aasta algusest. See oli üsna pikk periood, kui nad said tegutseda,“ tõdeb Vainola. See periood kattub ühtlasi narkosurmade plahvatusliku kasvuga. Kuid Kozlovkis, Jegorovs ja nende käskjalad ei panustanud siia üksi.

Ka mitme teise Eesti nitaseenikäitlemisjuhtumi jäljed viivad Läti roma taustaga jõukudeni.

Politsei ei oska vastata, kust nad oma kraami hangivad: kas Lätis on mingi labor või pärineb kraam mujalt.

„Siin levitatavate nitaseenide algpunkti me seni leida pole suutnud. Praegu julgen väita, et tegemist on Eesti-Läti piiresse jääva probleemiga,“ ütleb Pikaro.

Vainola tõdeb, et kõnealuses juhtumis oli tabatud aine üsna puhas – see tähendab, et tõenäoliselt pole see jõudnud väga palju astmeid läbida ja allikas on lähedal. Jaht allikale jätkub.

Sel aastalgi on nitaseenid seotud ligemale paarikümne üledoosisurmaga. Nii nagu Markuse, Juliuse või Joosepi puhul, koosneb üledoosi tagajärjel hukkunu veri enamasti tervest kokteilist ohtlikest ainetest, mistõttu nõuab iga surma põhjuse välja selgitamine põhjalikumat uurimist.

Käesolev artikkel ja kogu sari „Narko võim“ valmis Oivalise Ajakirjanduse Sihtasutuse toel.

*Kannatanute ja nende lähedaste nimed muudetud.