„Appi, kui õudne!“ reageerib tema parteikaaslane perearst Karmen Joller, kes alles hiljuti väljendas sotsiaalmeedias seisukohta, et kõik uimastitarvitajad on pätid.

Reformierakonna silmanähtavalt murelik PR-mees Silver Pukk pinnib Ekspressi reporterit pikalt ning helistab veel mitu korda tagasi, enne kui saadab kirjalikult ja erakonna peasekretäri nimel kommentaari.

Selliseid reaktsioone tekitas kahe nädala tagusel pühapäeval Reformierakonna peakontoris toimunud valimispidu, kus ainus tähistamist vääriv sündmus oli Urmas Paeti tagasivalimine Euroopa Parlamenti. Ka Ekspress väisas oravate pidu, ent meie eesmärk ei olnud küsida peaministripartei juhtkujudelt, mis läks valimistel valesti.

Võtsime kaasa kokaiini tuvastamise kiirtestid. Need on väikesed niisked roosad lapikesed, mis välimuselt sarnanevad lennukites käte puhastamiseks antavate pakikestega. Ent kokaiinilappidega ei puhastata käsi, vaid tõmmatakse üle kraanikausside servade ja muude pindade, et tuvastada, kas seal on „triipu tehtud“. Kui on, tõmbub lapp sinakaks.

NARKO VÕIM

„Narko võim“ on Ekspressi artiklisari, mis uurib narkootikumide tarvitamise igapäevastumist, viimastel aastatel plahvatuslikult sagenenud üledoosisurmade tagamaid ning narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite tarvitamise normaliseerumist kogu ühiskonnas. Ekspress otsustas välja selgitada, missugused suhted on narkootikumidega neil, kes Eesti narkopoliitikat kujundavad. Leiud näitavad, et narkootikumid on meile tihti lähemal, kui arvata oskame. Näiteks ümbritsevad tarvitajad ka poliitikuid, kes nimetavad neid pättideks ja soovivad karmilt karistada.

Reformierakonna peakontoris, otse peokorruse keskel, asub üks ühiskasutatav tualettruum. Veidi pärast südaööd on pidu kontoris alles täies hoos – alkoholilaua ees lookleb järjekord ja ka kolme WC-d kasutatakse omajagu.

Meie reporter võtab pakist lapi ning tõmbab vasakpoolses kabiinis üle loputuskasti kaane ja valge tualettpaberihoidja. Esimesele võinuks jääda kokaiin kasutaja sõrmedelt, teist saaks paigutust arvestades kasutada triibu tõmbamiseks.

POLE KAHTLUSTKI: Reformierakonna peakontoris tehtud kokaiinitest andis selget märku kokaiinist.

Esimene test – sinine.

Ta astub teise tualetti ja võtab kinnisest pakist uue lapi. Sedakorda reaktsiooni ei järgne – keskmises kabiinis ei ole kokaiinijälgi.

Kui viimane WC kasutajast vabaneb, läheb lapp ka seal kasutusse.

Sinine.

Et vältida testide juhuslikku saastumist, sulgeme iga sinise lapi kohe väiksesse gripkotti. Lisame markeriga kirja, mis erakonna peolt proov on võetud. Kiirtestid ei ole 100% usaldatavad, näiteks võivad need anda valepositiivse tulemuse Cillit Bangi puhastusvahendiga reageerides. Tulemustes veendumiseks viime sinised testid järgmisel päeval Eesti kohtuekspertiisi instituuti (EKEI) laboratoorselt testida.

Kokajäljed restoranis

„Võin öelda, et oleme need valimised võitnud!“ hõikab Isamaa juht Urmas Reinsalu joviaalselt mikrofoni. Kell näitab pisut üle südaöö ning valimistulemused on äsja kõigile teatavaks tehtud.

Baltika kvartalis asuv restoran Fork, kus Isamaa võitu tähistab, jääb oravate peakontorist napilt kilomeetrise jalutuskäigu kaugusele. Meeleolu on siin kõrge. Isamaa kuldne trio – Reinsalu, Riho Terras ja bändi uus solist Jüri Ratas – on saavutanud megatulemuse.

Tõmbame sellega üle vetsupoti taha jääva seina eendi ning lapile ilmuvad sinakad täpid.

Veel mõned aastad tagasi olid Ratas ja Reinsalu Eesti valitsuse võtmekujud. Neli nädalat enne Ratase peaministriametist viinud korruptsiooniskandaalide lahvatamist ründas ta valitsuse pressikonverentsil sotside ettepanekut avada Tallinnas punktid, kus inimestel oleks võimalik narkootikume eeltestida. Ekspertide sõnul aitaks see säästa noorte elusid.

„Ma ütlen vastupidi, me peame võitlema selle eest ja me peame seisma selle eest, et inimesed ei kasutaks narkootikume. Me peame seisma selle eest, et võõrandada inimesi narkootikumidest, mitte seda, et nüüd hakkame leidma mingisuguseid kohtasid, kus siis saab seda asja hakata reguleerima,“ põrutas Ratas Stenbocki maja laua tagant.

Tema vasakul käel istunud Reinsalu oli sel ajal küll välisministri ametis, ent pidas samuti vajalikuks see mõte „jäigalt hukka mõista“. Selliseid testimiskohti nimetas ta urgasteks ja punkriteks.

ISAMAA SININE: Kiirtestid näitasid positiivset tulemust justkui Isamaa logolt pärit tooniga.

Eurovalimiste võidukõnes Reinsalu narkootikumidest muidugi ei räägi. Tema kõne kostab ka restorani tualettidesse, kus sel hetkel pole kedagi peale Eesti Ekspressi ajakirjaniku. Rebime ümbrise lahti ja võtame pakist roosa lapi. Tõmbame sellega üle vetsupoti taha jääva seina eendi ning lapile ilmuvad sinakad täpid.

See – nagu ka paar tundi varem Isamaa peolt võetud proov – lähevad samuti EKEI-sse ametlikku analüüsi.

Kuna Isamaa pidu toimub restoranis, võib muidugi väita, et kokaiin sattus tualettruumi eelmistest pidulistest. See on täiesti võimalik. Ent restoran Fork on avatud ainult tööpäevadel ja üksnes lõunaks. Restorani peremees Rain Käärst kinnitab Ekspressile, et iga tööpäeva lõpus koristatakse nii restorani kui WC-sid. Nädalavahetustel avatakse Fork ainult erapidudeks. „Euronädalavahetusel“ oli ainus selline erapidu Isamaa erakonnal.

Perling: mõtlemapanev, aga ei üllata

Endise peaprokuröri Lavly Perlingu juhitud Parempoolsed on end valimispeoks sisse sättinud vanalinna Olybeti spordibaari. Harju tänavale viiv välisuks on lahti. Sees mürtsub parajalt vali rokkmuusika. Seni marginaalse reitinguga partei näitab: me oleme kohal ja meiega peavad nüüd kõik arvestama.

Nii ongi. Mõjukate ärimeeste poolt jõuliselt toetatud uus poliitiline jõud ei saanud küll europarlamenti kohta, kuid tulevikku silmas pidades andis tormihoiatuse. Lootus järgmistel valimistel parlamenti pääseda muutus reaalseks.

Külastame Parempoolseid esimest korda õhtu hakul, kui pidu on kestnud ehk tunnikese. Naiste tualetist ei leia me ühtegi jälge narkootikumidest, ent üks boks jääb meile suletuks. Hilistel öötundidel, kui pidu on hoo sisse saanud ning tuleme kordustestile, muutub enne suletud olnud tualetis proovilapp siniseks. Meesteruumis tõmbub lapp üleni siniseks juba peo esimestel tundidel, mõistagi on positiivne ka hilisem proov.

KÕIGE SELGEM TEST: Parempoolsete meestetualetist õnnestus ajakirjanikel saada kiirtestile kõige selgem tulemus.

„Kui sa küsid, kas Parempoolsetel on oma väljakujundatud vaade narkopoliitikast, siis sellist asja hetkel ei ole,“ tõdeb erakonna esimees ja pikaaegne peaprokurör Lavly Perling hiljem, kui talle helistame.

Perling on ise illegaalsete ainete vastu võidelnud pikki aastaid prokuröri ja prokuratuuri juhina. Mida arvata valimispeolt leitud kokaiinist?

„Võiks öelda, et esimene sõna, mis pähe tuleb – mõtlemapanev,“ tõdeb ta. Pikaaegse prokurörina leiab ta kiiresti ka meie „süüdistuses“ augu: valimispeol on kindlasti kõrvalisi inimesi ning peoks valitud spordibaar on väga külastatav koht.

„Kokaiini lai levik on teada. Spordibaar kesklinnas… sealt vetsust leida kokaiini jälgi, see ei üllata mind,“ ütleb ta. „Ega ma saa ka öelda, et kindlasti ükski parempoolne pole teinud.“

Tõsi, Olybeti koristamisgraafikut meil teada saada ei õnnestu. Seega ei saa välistada võimalust, et kokaiini tegid baari varasemad kunded.

Öine kiirtest värvub siniseks ka SDE ja Keskerakonna pidudel. Seejuures olid õhtu alguses mõlemal peol tehtud „kontrolltestid“ negatiivsed.

Ainult EKRE peolt saime kõikide kiirtestilappidega negatiivsed tulemused. Eesti 200 ei pidanud valimispidu.

Kokku viime EKEI laborisse üheksa kokaiini kinnitava tulemusega kiirtesti. Kahe nädala pärast saabuvad ametlikud vastused. Üheksast proovist seitse ei jäta mingit kahtlust – tegemist on kokaiiniga. Need pärinevad Reformierakonna, Isamaa ja Parempoolsete pidudelt.

Keskerakonna ja sotside pidudelt võetud proovide tulemused jäävad ebaselgeks. EKEI narkootilise aine ekspert Peep Rausberg selgitab, et kokaiini olemasolu oli küll aine määramise hetkel kindel, kuid võrreldes ülejäänud proovidega oli seda palju vähem. „See jätab suurema tõenäosusega võimaluse, et kokaiin on neile lapikestele või pühitud pinnale sattunud mitte vahetult huvi pakkunud üritusel, vaid varem või kuidagi kaudsel teel,“ ütleb ta.

Kokaiini tarvitamine suureneb Eestis mühinal

Tervise arengu instituut (TAI) kirjutas eelmise aasta reoveeuuringu kokkuvõttes, et 2023. aastal oli kokaiini tarvitamise jääkide keskmine sisaldus tuhande Tallinna elaniku kohta 40% suurem kui aasta varem.

Samamoodi oli tugevat suurenemist märgata Tartu reovees. Veel selgub uuringust, et eriti levib kokaiini tarvitamine nädalavahetusel.

Ka üledoosi surnud inimeste elututest kehadest on aasta-aastalt leitud üha rohkem kokaiini. Säärast trendi on märgata mitme ainega, lähemalt analüüsib Eesti Ekspress viimaste aastate suundumusi artiklisarja „Narko võim“ edasistes lugudes.

Kokaiini levikut soodustab tõsiasi, et selle hind on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse andmetel püsinud viimase kümne aasta jooksul üsna muutumatu, kuigi inimeste sissetulekud on samal ajal märgatavalt suurenenud.

Seega, kuigi kokaiin on „kallimapoolne“ narkootikum, on see üha kättesaadavam. Näiteks amfetamiin, mis paistab Balti riikides olevat oluliselt populaarsem kui Hispaanias või Portugalis, võib olla kokaiinist kuni kuus korda odavam.

Ekspress ei tea, kes valimispidudel kokaiini tarvitasid. Me ei tea, kas see oli mõni poliitik või külaline. Tarvitajate tuvastamine ei olnud ka eksperimendi eesmärk. Oluline oli tõendada, kui igapäevaseks ja laialt levinuks on kokaiinitarvitamine muutunud – kokaiin on kohal ka pidudel, mida võõrustavad inimesed, kes juhivad Eesti narkopoliitikat ning kipuvad oma sõnavõttudes maalima selle teema sageli must-valgeks, kujutades seda vaid põhja käinud eluheidikute murena.

KERGED TRIIBUD: Keskerakonna testi hindas hiljem ekspert pigem negatiivseks olema.

Kõigi parteide juhid, kelle käest kommentaare palume, ütlevad kiiresti, et nende peol võis kokaiini teha keegi külalistest.

Urmas Reinsalu nimetab oma erakonna kohta saadud tulemust kurioosumiks. „Mina ei näinud kedagi uimastit tarvitamas, aga selge on, et narkootikumide tarvitamine on ühiskonnas kahetsusväärselt levinud,“ märgib ta. Hiljem lisab Reinsalu, et teatas leiust erakonna peasekretärile ning soovitab Ekspressil teavitada õiguskaitseasutusi.

Reformierakonna peasekretär Timo Suslov kasutab sõnu „kahetsusväärne“ ja „muret tekitav“ ning ütleb, et suhtub erakonna kontoris kokaiini tarvitamisse nulltolerantsiga.

Karmen Joller, kes on varem nimetanud kõiki narkootikumide tarvitajaid pättideks, jääb oma sõnade juurde.

„Ilmselgelt on pätid!“ kordab ta üle, isegi kui on võimalik, et see käib ta enda parteikaaslaste kohta. Kuid ta lubab arstina suhtuda neisse samamoodi kui ülejäänud patsientidesse – kui on abi vaja, tuleb aidata.

Käesolev artikkel ja kogu sari „Narko võim“ valmis Oivalise Ajakirjanduse Sihtasutuse toel. Sarja järgmist lugu saate lugeda juba homme.

Kuidas leiab labor testidest kokaiini?

Eesti Ekspress saatis siniste laikudega kokaiinitestid eraldi pakendatult Eesti kohtuekspertiisi instituuti, et nad teeksid kindlaks, kas testid tuvastasid tõesti tualettruumidest kokaiini.

PALJU POSITIIVSET: EKEI narkootilise aine ekspert Peep Rausberg selgitas lahkelt, mida kalli masina joonistatud graafikud näitavad.

EKEI narkootilise aine eksperdi Peep Rausbergi sõnul ekstraheerivad ehk eraldavad nad esmalt lappidest lahustitega erinevad ained. Kaks milliliitrit lahustit pannakse pisikesse purki ja see omakorda masinasse, mis lahutab proovi komponentideks ning annab tulemused. Umbes 100 000 eurot maksev masin, mille nimi gaasikromatograaf-massispektromeeter võib keele sõlme ajada, tegeleb ühe testiga umbes pool tundi.

Laborikontrolli on kiirtestide tulemuste kinnitamiseks kindlasti vaja, sest kiirtestid võivad anda valepositiivseid tulemusi, näiteks kokkupuutel teatud puhastusvahenditega. „Laboritestid on aga usaldusväärsed ja kindlad, siin ei saa näidata tulemus mitte midagi muud, siin on kokaiin,“ kinnitab Rausberg seitset kindlalt positiivset tulemust.

100 000 EUROT: Kallis masin "sööb" pisikesed pudelid sisse, muudab nende seesoleva lahusti gaasiks ja analüüsib, mis ainetega tegu on.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena