NARKO VÕIM | Keskklassi pereema teeb kolm triipu nädalas. Kuidas kokaiinist sai rahvauimasti
(615)Ekspress uuris uimastite kasutajatelt: miks nad aineid tarbivad, kust neid saab ja kuidas need meie kõigi elu mõjutavad.
I – Valge pulbri võidukäik
„Nad on kõik väga edukad: ettevõtjad, firmade juhid. Olen ka riigikogu liikmetega koos [kokaiini] teinud.“
Praeguse riigikogu?
„Ma ei täpsustaks. Liiga tundlik.“
100 000 EUROT: Umbes nii palju maksab tänavahinnas kilo puhast kokaiini (videol).
Indrek* on 30ndates aastates Tallinna ettevõtja. Ekspress jõuab temani juhuslikult. Kammime läbi viimaste aastate kohtulahendid, kus autojuhtide verest leiti kokaiini. Sõelale jääb läbilõige tänapäeva Eestist: Soome „kalevipojad“, keskastmejuhid, väikelaste emad magalates, ettevõtjate täisikka sirgunud tütred, Lasnamäe pisidiilerid – kokku 111 nime üle terve riigi.
Valdav enamik neist keeldub rääkimast oma suhtest uimastitega. Telefoni teisest otsast kuuldub esmalt eitust, siis häbi ja lõpuks vaikimist. Indrekult mitte: „Mis, sa tahad öelda, et sa pole ise kunagi teinud või?“
Kohtumisel peidab Indrek telefoni paari meetri kaugusele padja alla.
„Kuidas Tallinna jõukad kokatarvitajad üksteist leiavad?“
„See juhtub pidudel,“ vastab Indrek. Pärast pidu minnakse kuhugi edasi, tihti tippjuhtide poole. Triibud on juba laual.
„Eufooria kestab hea kokiga 30 minti,“ ütleb Indrek.
„On hea olla, sa oled terav, sinuga on meeldiv juttu ajada, keel pole pehme, ei töllerda,“ peab Indrek kokaiini alkoholist etemaks.
„Triipu tehes jõuad jaurata hommikuni, olles samal ajal enesekindel. Tekivad grandioossed ideed, kõik tundub tehtav. Pole harv, kui reedel peol esimest korda kohtunud ärimehed lähevad pühapäeval laiali jutuga: „Esmaspäeval helistame ja kirjutame lepingule alla.““
Indrek räägib, et naised muutuvad „koogiga“ lahkeks. Sümpaatia tekib kergemini, seks on parem. „Klubides on kokanaised, kes on nõus triibu eest peldikus suhu võtma. Järsku oled kabiinis ja toimetate. Instapiffidest 75–80 protsenti on party-hullud ja timmivad [kokaiini],“ kirjeldab Indrek.
Tallinna edukatel on pikaajalised ja kindlad kokaiiniga varustajad. Kui ostetakse, siis 20–100 grammi kaupa ehk 3000–20 000 euro eest korraga.
Tänavadiilerilt ei osta keegi, sest seal on risk „Arieli“ saada. Pisidiiler on ise sõltlane ja lahjendab ainet, et osa endale saada. Asenduseks läheb paremal juhul kohvipiimapulber või glükoos, halvemal juhul mingi eluohtlik sodi.
Jõukad otsivad aga puhtust – 80 protsenti ja enam.
Varem tuli osta „kivi“ (tahkel kujul kokaiin – toim.). Nüüd tunneb Indrek kokaiini puhtust lõhnast. See, mis uimastivõõrale meenutab tugeva keemilise alatooniga kopitushaisu, on kokaiinikule „hea mälestuse“ lõhn.
Indrek räägib, et tegi uimastitega algust 18aastaselt. Hiljem eduka ärimehena kasutas ta kokaiini võimendina, et jõuda rohkem, teha tööd kiiremini.
Kõige kauem oli Indrek järjest üleval kuus ööpäeva. Kord tõusis vererõhk 220 peale ja ta viidi kiirabiga minema. „Viis aastat tagasi hakkasin tegema rahusteid. Kokaiiniga on veel võimalik magama minna, amfiga unusta ära. Sealt hakkavadki Xanaxid ja uinutid. Võtab südamelöögid alla, saad puhata, oled hommikul sirge poiss. See ravimisõltuvus on hullemgi.“
Sealt tulid roolis vahelejäämised. „Kui sa oled ühel hetkel „punane“ politseis, siis sind peetakse kinni iga päev. Vahetasin autonumbreid, see natuke aitas, aga...“
Indrek sai šokivangistuse, ent jäi katseajal uuesti vahele ja pandi vangi. Talle määrati sundravi ja psühholoogid ning saadeti Jämejala haiglasse.
Tänu sealsetele spetsialistidele ja pere toetusele on Indrek praegu puhas. „Väga raske on lubada, et mitte kunagi enam [uuesti ei tarvita]. Minu ülesanne on hoida praegu nii kaugele kui võimalik.“
Indrek ei käi enda sõnul enam pidudel. Klubist mööda sõites vaatab ta uste ees toimuvat kurvastusega. Ta teab, et noored ostavad kõntsa, sest neil pole heaks kraamiks raha. Oma kunagiste kokakamraadidega puutub Indrek tööalal kokku kogu aeg. „Funktsioneerivaid sõltlasi on kõik kohad täis, küsimus on, kui kaua keegi suudab petta.“
Ekspress räägib ka paari praeguse kokaiinitarvitajaga: töötav pereema ja riigifirma keskastmejuht. Nad viitavad, et kokaiinini viis neid raske aeg elus või see, et neile esitati liiga kõrgeid nõudmisi. 150 eurot grammi eest on väike kulu võrreldes sellega, et olla sildistatud läbikukkunuks ja riskida töö- või isiklike suhete allakäiguga.
„Mina armastan seda [kokaiini]. Siis, kui üle pea asjad kokku lähevad, siis teen,“ kirjeldab naisterahvas, kes tarbib kolm triipu nädalas. „Mul ei ole mitte ühtegi negatiivset asja tarvitamise juures. Julgete päralt on maailm, julguse sa saadki sellelt valgelt.“
Kokaiini võidukäiku näitab ka statistika. Reoveeuuringute järgi suurenes aastatel 2022–2023 kokaiini tarvitamine Tallinnas 40 protsendi võrra ning aastatel 2021–2023 Tartus ligi kolm korda.
Tervise Arengu Instituudi värsked andmed esitlevad kahte suurt kasutajagruppi. Elu jooksul on kokaiini teinud iga viies 25–34aastane Eesti mees ja 12,9 protsenti 16–24aastaseid naisi. See tähendab, et naised alustavad tihti juba alaealisena, mehed veidi hiljem. Kokaiinitarvitajate osakaal on suurem eestlastel, alg- või põhiharidusega, pigem Tallinnas elavatel ja pigem keskmise või kõrgema sissetulekuga inimestel.
„Koka on plahvatanud tõsiselt,“ ütleb Rait Pikaro, kes juhib Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talitust. Ta räägib, et veel mõni aasta tagasi ei müünud Eesti tänavadiiler samal ajal kanepit ja kokaiini. „Nüüd on kokaiinist saanud „rahvauimasti“,“ nendib ta.
Põhjus on selles, et kui varem varustasid Lõuna-Ameerika narkokartellid peamiselt USAd, siis nüüd on nende turg ka Euroopa.
Euroopa narkoraport ütleb, et 2022. aastal konfiskeeriti Euroopas 323 tonni kokaiini. Mullune suurim avastatud laadung – 9,5 tonni – leiti Hispaania sadamasse saabunud banaanikonteinerist.
Pikaro sõnul upub Euroopa kokaiini. Kui osa ainet isegi kaduma läheb või unustatakse sellele „järele minna“, on see kartellidele köömes. 2017. aasta oktoobris ulpisid kilosed kokaiinipakid Lohusalu randa.
II – Turg
Vaevu nähtav tume kleeps Pelgulinna laternapostil ütleb möödujale: „Skanneeri mind“. Kui nutitelefon kleepsu ette tõsta, avab QR-kood telefonis Telegrami bot-i. See on narkokaubamaja. Kanna anonüümsesse rahakotti veidi krüptoraha ja saad vastu Tallinna koordinaadid, kust soovitud uimastinuts üles leida. Nii saavad oma uimasti koolinoored ja pisikasutajad.
„Telegrami poed tulid 2–3 aastat tagasi. See tegi selle kättesaamise lihtsaks,“ ütleb Nataša*, kes hakkas uimasteid ostma keskkooliõpilasena. Varem pidi uimastihuvilistel olema kontakte tänavadiilerite seas või pidid nad tellima aineid tumeveebist. Uus süsteem on lihtne. Kladmenid (кладмен) ehk anonüümselt palgatud narkokullerid viivad tellitud narkootikumide pakikesed „peidukatesse“ (näiteks vihmaveetoru taha või puujuure varju), et müüja ei peaks ostjaga kohtuma.
Nataša sõnul on tal tulnud sõita öösel pakile järele Lasnamäe taha ja kaevata ontliku eramaja värava ees lumes. „Ühte kanepit pidin jää seest välja raiuma ja lõpuks minema Stati (Circle K tanklasse – toim.) kuuma vett ostma. Ta oli peidetud lume sisse, mis oli sulanud ja siis uuesti jäätunud. Sa näed seda pakki seal all, aga kätte ei saa,“ kirjeldab ta.
Nataša sõnul saab Telegramist klikiga osta rohkesti aineid: kanepit, hašišit, kanepiõlisid, kanepivaha, amfetamiini, mefedrooni, LSDd, seeni, ecstasy’t.
Pole aga harv juhus, kui ostja ei leia pakki üles või on diiler selle tuuri pannud või kraam nii ära lahjendatud, ei toimet polegi. Nataša sõnul juhtub seda sageli amfetamiiniga – ühe eestlaste „lemmikuimastiga“.
KASUTAJA VAADE: Selliste piltidega saab uimastiostja infot peidetud kaubast.
III – Ema ja tütre brutaalne võitlus amfetamiiniga
Reoveeuuringute järgi on Eesti inimeste lemmikuimastid kanep, amfetamiin ja kokaiin. Amfetamiin on püsinud tipus juba aastaid.
Erinevalt lühikest eufooriatunnet põhjustavast kokaiinist toob amfetamiin kaasa kiirusetunde (millest ka ingliskeelne nimi speed). Erutatus, jutukus, püsimatus, rahutus, väsimuse kadu võivad kesta päevi. Tekib kõikvõimsuse tunne. Doos tänaval maksab umbes 20 eurot.
Ida-Virumaalt pärit Diana* (39) teab seda liigagi hästi.
Esimest korda tarvitas ta uimastit 11aastasena. Sõbrad tahtsid proovida moonivedelikku. Lapsed lasid süstlal ringi käia. 16-aastasena proovis ta esimest korda ecstasy’t. Kumbki ei jäänud külge. Aasta hiljem pakkus sõbranna amfetamiini. See püüdis Diana konksu otsa.
Diana ema jõi ohjeldamatult. Isa peksis ema. Lapsepõlvest meenuvad politsei külaskäigud ja veri.
„Mõnikord tulin koolist koju ja kodus istusid veidrad inimesed ja jõid. Pidin neid laiali ajama luuaga nagu prussakaid,“ meenutab Diana. „Ma ei saanud aru, kas ma olen oma vanematele oluline, kui ma neid vajasin. Nad tegelesid oma muredega. Ju amfetamiin pakkus mulle mingit võimalust olukorda kontrollida, kuigi see oli võlts.“
Narkootikumid viisid Diana eemale koledast tavaelust.
17aastaselt müüs ta juba ise narkootikume. 18aastaselt jäi ta müümisega vahele ning talle mõisteti tingimisi vangistus.
Seejärel pages Diana Tallinnasse ja sünnitas lapse. Mõned aastad püsis ta ainetest puhas. Kui aga tütar Elena* oli kuueaastane, lahkus mees ja Diana naasis Ida-Virumaale. Siin leidsid ta üles vanad sõbrad ja koos nendega ka uimastid.
Amfetamiiniga võis Diana olla 5–6 päeva magamata. Avastada ennast tulipunaste silmadega, aine mõju kehast kadumas, ning samas jooksis toas ringi väike tüdruk, kelle eest tuli hoolitseda.
Diana sai kahe mehega veel kaks last. Ta tunnistab, et tarvitas teise raseduse ajal uimasteid. Mitte ainult amfetamiini, vaid ka ohtlikumaid sünteetilisi „soolasid“ ehk katioone, mida narkoturg tollal amfetamiini pähe müüs. Lõpuks kutsuti talle ühe koleda tripi tõttu politsei, kes saabus koos lastekaitseametnikega. Diana jäi ilma oma lastest, kellest noorim oli üheaastane.
See oli neli aastat tagasi. Arvukad programmid, tugiisikud aitasid tal tagasi ree peale saada.
Kui lapsed koju naasid, tuli õppida nendega taas suhtlema.
Vanim tütar Elena oli selleks ajaks 17aastane. Tema usaldus ema vastu ei taastunudki täielikult.
„Ma tundsin ema suhtes nii palju vimma ja valu,“ ütleb Elena. „Ta kadus päevadeks ning kõik jäi minu kaela. Mul endal vaba aeg puudus. Ma pidin kaitsma ennast ja oma venna ja õe õigusi. See arendas kõvasti mu iseloomu.“
Elena põgenes kodust ja proovis sõpradega esimest korda amfetamiini. „Ma mõtlesin, miks mu ema mind narkootikumide tõttu jättis. Mis lõbu ta sellest sai, et see meid unustama pani?“
Elenale amfetamiin ei meeldinud, kuid sellest hoolimata tõmbasid sõbrad triibu lauale ning temagi tõmbas seda ninna. Korduvalt.
Tartusse kolides leidis Elena toakaaslase, kes tegi samuti amfetamiini. Tema süstis, kuid Elenale pakkus pulbrit ninna tõmbamiseks. Toakaaslane oli temast 11 aastat vanem ja Elena pidas teda autoriteediks. Elena kuuletus ja jäigi tarvitama.
„Arvasin, et ma suudan seeläbi lahendada kõik oma probleemid, aga tegelikult läks kõik vaid halvemaks,“ meenutab ta. „Siis muutus maailm halliks. Ma ei näinud elus palju mõtet.“
Elena kordas oma ema vigu. Ta vahetas sõpradega poodides toodete hinnasilte. Esimene kord teenisid nad nõnda 700–800 eurot. Tallinnas üritasid nad seda uuesti ja jäid vahele. Avati kriminaalasi.
Elena ütleb, et on ainete kasutamise lõpetanud. „Nüüd ma võtan emast eeskuju. Ma olen ta üle uhke, sest kõik ei suuda seda, mida ta suutis.“
Diana läbis tugiisiku koolitused ning nõustab nüüd ise sõltlasi. Elena töötab kohvikus ja õpib täiskasvanute koolis.
Diana ja Elena sarnaseid amfetamiinisõltlasi on tõenäoliselt palju. Amfetamiin on odav. Viimase kolme aastaga on see aine andnud otsese või kaudse panuse 58 inimese surmaks.
IV – Labor, kus nähakse surma
TAPJA: 350 grammi nitaseeni. Aine on nii kange, et selle kogemata sissehingamine võib lõppeda surmaga.
Eesti kohtuekspertiisi instituut Tallinnas Järvel. Teise korruse kiibistatud uste taga surisevad monotoonselt valged lauasuurused masinad.
„Ma olen Eesti riigile ääretult tänulik, et need meil on,“ ütleb Aime Riikoja häälega, millest aimub, et seadmete eest tuli omajagu võidelda. Iga aparaat maksab 400 000 eurot – nagu kaks väiksemat Tallinna korterit. Eesti võime uimasteid tuvastada on Euroopa kõrgtasemel.
Igal hommikul valmistavad keemikud ette proovid, mis on võetud liiklusest joobekahtlusega tabatutelt, haiglatest, süstaldest, reoveest või laipadelt, kelle surma põhjus pole ilmne.
Riikoja ütleb, et reoveeandmete kohaselt sarnaneb Eesti uimastikasutus põhja- ja lõunanaabrite omaga. Hollandis, kus kanep on legaliseeritud, kasutatakse uimasteid märgatavalt rohkem.
„10–15 aastat tagasi meie inimesed jagunesid: kes tarbis kanepit; kes kanepit ja kokaiini; kes olid fentanüülisõltlased. Praegu tarvitavad kõik kõike. Väga sage on, et kehas on ainete komplekt: kokaiin, amfetamiin ja kõik muu, mida kätte saadakse,“ kirjeldab Riikoja.
Pole haruldane, et kasutaja kehas on 7–8 uimastavat ainet, neist osa retseptiravimid.
Nitaseenide leviku ja ainete kooskasutamise tõttu on narkosurmad järsult sagenenud. Kui mõne aasta eest võttis uimastitarvitamine Eestis elu 20 inimeselt aastas, siis nüüd sureb juba sadakond.
„Kui vaatad aineid, mis leiti neist, kes polnud tarvitanud nitaseeni, siis seal on „kokteil“. Surma põhjus ongi, et temas on segu. Aga seda pole võetud seguna, vaid võetud on eri aineid järjest.“
Riikoja toob kaks näidet. Esmalt tugevatoimelised sünteetilised opioidid nitaseenid. Need on rasvlahustuvad, mis tähendab, et osa manustatud doosist jääb rasvkoesse ega lähe organismist välja. Kui paned uue laksu peale, siis tekib kergesti üledoos. Mida rohkem tarbid, seda suuremat kogust vajad ja seda rohkem ligined surma piirile.
„Ka ecstasy (MDMA) surmasid on suhteliselt palju. Kristalliline MDMA on väga kange, kasutaja võtab suurema koguse kristalli või siis tekib tal tunne, et „üks tablett ei mõjunud, ma võtan juurde“. Lõpuks läheb tal piirist üle.“ Eelmisel aastal oli MDMA-surmi neli.
Kohtuarst ja EKEI teaduse asedirektor Marika Väli ütleb, et narkosurmal pole spetsiifilisi väliseid sümptomeid. Tarvitamine ja surma põhjus avastatakse tihti alles lahangul. Narkomaanid on surnud hingamispuudulikkusse. Hapnikuvaegusest tekib kopsuturse ja veri läheb tumedaks ja vedelaks. Koolnu naha surmajärgsed muutused on spetsiifilised – tumelillad. Surm on võrdlemisi kiire, ent kui piinarikas, ei tea täpselt keegi.
Korrus madalamal, EKEI puhta aine laboris, käib töö ainetega, mille on konfiskeerinud politsei või toll. Näiteks mini-gripkotid inimeste kodudest või kokaiinikapslid Nigeeria narkomuulade kehaõõnsustest. Ekspressi külaskäigu ajal kuivab laual 13 kandikutäit amfetamiini, aga see ei saa tippkogustele lähedalegi.
Keemikute ülesanne on tuvastada uimasti ja selle puhtus. Proov määrab palju – kellegi vangistuse, üldkasuliku töö või vabadusse jäämise.
Peep Rausberg, narkootilise aine peaekspert, kirjeldab, et maailmas käib pidev võitlus uute, veel keelunimekirjadesse mittekuuluvate uimastitega. Kui Hollandis on välja nuputatud mõni uus uimasti molekulstruktuur, tellitakse Hiina peenetest laboritest proovipartii. See lastakse käiku katsejänestel Hollandi tänavatel. Kui tulemus on positiivne, saabub Hiinast suur laadung ja ujutab Euroopa üle. Seejärel peavad Euroopa laborid tegema koostööd, et aine olemus selgeks teha ja selle keelustamine käima panna.
Uutest ainetest sagedamini näevad EKEI keemikud aga seda, millist solki uimasti sisse jäetakse.
Näiteks kui kokaiin saabub Euroopasse Aafrika kaudu, siis seal on kombeks lahjendada ainet fenatsetiiniga (valuvaigisti, mis võib tekitada kasvajaid).
EKEI keemiaosakonna juhataja Sven Laanet ütleb, et Eestis pannakse aastas kinni 1–2 amfetamiinilaborit, Hollandis aga 50. Seal käib tootmine sageli räpastes kaarhallides.
„Nii jääb amfetamiini sisse tohutult palju igasugu reaktsiooni kõrvalprodukte ja jääke. Proovid juba haisevad jubedalt. Puhas amfetamiin on valge lõhnatu pulber. Tänavatel liikuv amfetamiin tuleb aga niiske pastana, haiseb jälgilt ja valge ta pole. Kõik ained, mis ta selliseks muudavad, on väga tervist kahjustavad.“
EKEIs ja politseis hinnatakse, et uurijad saavad kätte vaid kümme protsenti Eesti narkoturul liikuvast kraamist.
KANGEM KUI TABLETT: Puhas kristalne MDMA (ehk Ecstasy) on tabletist umbes poole kangem. Üledoseerimine pidudel toob Eestis iga aasta mitu narkosurma.
V – Mõni kristall võib maksta elu
Mullu 19. mail viis politsei Tallinnas Lasnamäel ühest kortermajast välja 39aastase Julia surnukeha. Ekspertiis tuvastas, et Julia elu võttis nitaseen.
Üledooside surmalaine kattub Eestis suuresti nitaseenide turule tulekuga. Mullu hukkus nende tõttu 56 inimest. Tänavu esimese nelja kuuga olid nitaseenid seotud umbes paarikümne surmaga ehk tempo on püsinud.
Julia tõenäoline diiler elas temaga samas majas. Kaks nädalat pärast Julia üledoosi läks politsei külla naabrimees Milan Koltsovile. Tema kodust leiti seitse grammi nitaseeni sisaldanud pulbrit, mis oli pakendatud sinise üllatusmuna sisse.
„Ma ise nimetan seda fentanüüliks, muud nimetust ma ei tea, et sellel ainel oleks,“ kostis Koltsov.
Kui turg tõrjus välja „loodusliku“ heroiini, asendas narkoturg selle hoopis ohtlikumate sünteetiliste fentanüülidega. Need põhjustasid Eestis 2010. aastate esimeses pooles esimese olulise surmalaine.
Kui võimudel õnnestus fentanüülitootmine Eestist välja süüa, jäi surmi märkimisväärselt vähemaks.
Siis saabusid nitaseenid ja surmad hakkasid taas järsult sagenema.
TEMPO PÜSIB: Hallid kirstud graafikul sümboliseerivad 2024. aasta hukkunute arvu juhul, kui uimastisurmade trend jätkub esimese kvartali tempos.
Koltsov polnud fentanüüli tarvitanud aastaid, kuid mullu tundis uuesti kihku. Koltsov ega tema kliendid ei teadnud, mis asi on nitaseen. Enda arust tarvitas ta fentanüüli.
Koltsov müüs seda kraami vaheltkasuga edasi. Tegi seda paar kuud, kuni surmav doos jõudis tema kaudu naabrinaiseni. Ekspressile teadaolevalt on üledoosi surnud veel üks Koltsovi klient.
Korduvalt on nitaseeni importijad olnud pärit Läti roma kogukonna kuritegelikest jõukudest.
„Siin levitatavate nitaseenide algpunkti me seni leida pole suutnud. Praegu julgen väita, et tegemist on Eesti-Läti piiresse jääva probleemiga,“ ütleb Pikaro.
Kui heroiini toodetakse unimagunast saadavast oopiumist, siis nitaseen on sünteetiiline ehk valmib laboris.
Sünteetika tähendab jõukudele üldjuhul odavamat ja kättesaadavamat tootmist ja suuremaid kasumeid. Peale selle võib molekule ümber mängida nii nagu süda lustib ning riik peab iga sellise liigutuse järel uue aine ära keelama, lisades selle ametlikku narkootiliste ainete nimekirja. See aga võtab aega ja on tekkinud olukord, kus isegi teistest narkootikumidest miljon korda ohtlikum uimasti levib legaalsena ja tapab inimesi segamatult nii kaua, kuni ametnikud selle turult avastavad ja pika menetluse algatavad. Sellise seadustiku tõttu on nii mõnigi tegelik narkoärikas karistusest pääsenud.
„Meenub metonitaseeni mustale turule tulek. Kui tabasime esimesed müüjad, siis jäi meie saavutuseks ainete turult eemaldamine, kuid kriminaalvastutusest inimesed pääsesid,“ meenutab Rait Pikaro.
Sotsiaalministeeriumis küpseb eelnõu, mis protsessi kiirendaks.
„Tunnistame, et nimekirja lisamine võtab liialt aega,“ tõdeb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kristiin Mikko. Plaanitav eelnõu näeb ette, et uusi ohtlikke narkootikume oleks ekspertide heakskiidul võimalik menetleda juba enne, kui see ametlikku narkoainete nimekirja pannakse.
VI – Üks viis põgeneda
SAGE KRAAM: Kotitäis kanepiõisikuid. Nende konfiskeerimise tippaeg Eestis on suvel. Reoveeuuringute järgi on kanep Eesti enimkasutatud keelatud aine.
Convictuse kogemusnõustaja Berit Merivaik on aidanud paljusid Eesti uimastitarvitajaid.
Tema kogemus ütleb, et tarvitajaks saamine algab üldjuhul düsfunktsionaalsest perekonnast, olgu seal siis tegu sõltuvusainete, vägivalla või emotsionaalse hüljatusega. Hiljem avaldavad mõju kambavaim ja võimetus täiskasvanuna oma emotsioonidega toime tulla.
„Siia kabinetti istuvad sageli maha inimesed, kes ei oska ühtegi emotsiooni nimetada,“ kirjeldab Merivaik. „Töö emotsioonidega peaks olema koolides väga tähtsal kohal, algama juba lasteaias, et laps teadvustaks neid ja õpiks nendega toime tulema. Mõnuainet võtad seetõttu, et sa ei saa hakkama.“
Viljandi sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse juht Rita Kerdmann näeb oma klientide seas olulist muutust. Varem olid ülekaalus opioidisõltlased, kes süstisid. Nüüd on palju depressantide ja stimulantide sõltlasi. Märgatavalt suureneb kokaiinitarvitajate arv.
Kerdmann selgitab, et kokaiinitarvitaja on enamasti pikki aastaid töövõimeline. „Aga tolerantsus muudkui kasvab ja sellest tulenevalt ka aine hankimiseks kuluv summa. Siis vahetatakse kokaiin välja odavamate ainete vastu, mille toime võib olla sarnane, näiteks amfetamiin,“ kirjeldab Kerdmann.
„Näeme tihti, et tarvitamine saab alguse mingist traumaatilisest kogemusest inimese elus ning inimene hakkab tegelema n-ö eneseraviga, et hingeliste läbielamistega toime tulla.“
Indrek, edukas ettevõtja selle loo esimesest peatükist, mäletab hästi kokaiinilaksu magusvalusat mõju. Aju on riukalik masin, ta ei unusta. See ongi psühholoogilise sõltuvuse olemus.
Lugusid kokaiini elu võimestavast mõjust loeb ta skepsisega. „Unusta ära, et sa ise kontrollid. Kindlasti on inimesi, kes suudavadki kontrollida, aga lõppastmes on see kinni ajas ja koguses. Kui sa teed seda aastaid, siis su aju biokeemia on nii sassis ja ta tahab seda tunnet juurde.“
*nimi muudetud
Käesolev artikkel ja kogu sari „Narko võim“ valmis Oivalise Ajakirjanduse Sihtasutuse toel.
Graafikud: Hele-Mai Kulleste, Madli Utt, Karl-Erik Leik
Videod: Jasper Käänik / Delfi TV
Toimetajad: Sulev Vedler, Greete Lehepuu
***
Tahad olla kursis Ekspressi lugudega? Laadi alla ka Ekspressi äpp!
***
