Martin Laine: Venemaa vallutussõja ajal normaliseerivad „rahvuslased“ riigikogus NATO-vastasust
(219)End patriootide erakonnaks nimetav EKRE hoiab enda riigikogu fraktsioonis inimest, kes on otsene NATO-vastane, õõnestab Eesti julgeolekut ning soovib terrorirežiimiks kuulutatud Venemaaga häid suhteid. Kas see ongi tänapäeva rahvuslus?
Toonane Keskerakonna riigihalduse minister Mihhail Korb kohtus 2017. aastal Haapsalus veteranidega ning poetas sõnad „mina pole NATO liikmelisuse poolt“. Tekkis suur skandaal ning minister sai oodatult kinga. Toonane avalikkuse reaktsioon näitas, et NATO liikmesus on Eesti poliitikas nii-öelda mittekaubeldav seisukoht, sest märatseva psühhopaadi kõrvale asetatud Eesti-suguse väikeriigi jaoks on tegu iseseisvuse garantiiga.
Aastal 2024 istub riigikogu EKRE fraktsioonis Varro Vooglaid, kes on NATO vastu.
„Ma ei arva isegi seda, et me peaksime rääkima Venemaast kui vaenlasest. […] Mina tõesti usun, et ainuke viis julgeolekuohtu kahandada oleks otsida heanaaberlikke suhteid kõikidel võimalikel viisidel.
Minus tekitab selline asjade käik tõsise kognitiivse dissonantsi. Kas pärast Korbi skandaali on Eesti poliitikas sündinud mingisugune kultuuriline nihe, mistõttu on sellised vaated järsku vastuvõetavad ning suisa omased end rahvuslasteks nimetavale seltskonnale?
Tõsi, kultuuriline nihe on tõesti toimunud. Venemaa korraldas täiemahulise rüüsteretke Ukrainasse. Naaberriiki, mis NATOsse ei kuulu. See kinnitas, et oleme väikese rahvana selle kaitsekilbi all privilegeeritud, erinevalt Ukrainast.
