NÄDALA RAAMAT | Feministid ja šovinistid võivad sõpradeks saada küll

„Kulla mölakas“ on Virginie Despentesi järjekordne peatükk haige ühiskonna ravimisel, leiab Peeter Kormašov.

Kui oled juba Virginie Despentesi „Vernon Subutexi“ triloogiaga tuttav, ei pruugi „Kulla mölakas“ liiga palju üllatusi pakkuda. Samad konfliktid, sarnased tegelased, ületamatu lõhe liberastide ja konservide vahel, aga kuna mõlemad on sisemiselt lõhestunud, on kõik kapitaalselt pees. Ei kriipsukestki lootust selle düstoopia keskel, milleks kaasaja ühiskond juba muutunud on, kui mitte arvestada lohutust pakkuvaid kaasinimhingi, kes sellel üksilduse, moraalituse ja perspektiivituse tühermaal ringi ekslevad.

Despentesi sõnum on vaatamata katkistele inimestele ja haigele ühiskonnale siiski lootusrikas, mitte fatalistlik. Ta usub, et inimesed on võimelised ennast parandama. Tegevuse käivitab kirjanik Oscar, kes tüüpilise tundetu mölakana kommenteerib Insta stooris pikalt tipus püsinud näitleja Rebeccat, öeldes, et ta on ennast käest lasknud ja tema parim enne hakkab mööda saama.