AJALUGU | Andekuse geen ehk kuidas prooviti saada paremaid eestlasi
(13)Tõuparandajate dilemma: andekate paaripanemine andekatega päädib väikerahva puhul ikkagi sugulasabieludega.

Veresugulaste abielud olid ennesõjaaegses Eestis küll keelatud, kuid „tõuparandamise“ kampaania käigus põhjustas see teema ometigi elava arutelu. Õigemini verepilastuse tagajärjed. 1930. aastate keskel järeldas Tartu Ülikooli Närvikliiniku assistent dr Voldemar Üprus, et baltisakslaste puhul on veresuguluse tõttu tõuline degenereerumine kaugelt intensiivsem kui maa pärisrahval eestlastel.
„Peaaegu kõik meie balti aadli perekonnad olid omavahel sugulased, üks lähemalt, teine kaugemalt, ja selline sisearetus oli toimund aastasadu. Nad elasid meie maal nagu juudid Egiptuses, täielikult eraldatult maa pärisrahvast. Juutidega ei segunend maa pärisrahvas, meie sakslased aga hoidusid ise segunemast maa pärisrahvaga, pidades endid paremaks kui pärisrahvas. Selle tulemuseks aga oli alatine omavaheline abiellumine, päritavate haiguste algmete kandmine ühest perekonnast teise ja jälle tagasi, ning sedasi korduvalt.“