Ekraanil särab Eisenbergi ja Culkini keemia, justkui oleks tegu eluaegsete sõpradega. Väidetavalt ei olnud Eisenberg aga ühtki Culkini rolli näinud ning sai soovituse hoopis oma õelt. Kas kõik taandub siis heale näitlemisele selle sõna kõige tehnilisemas mõttes või tekkiski osaliste vahel tavatu side?

„Päev enne võtteid kohale lennanud Kieran tuli autost välja, jalutas minu juurde ja hakkas kohe mu üle nalja viskama, kuna soovisin stseeni harjutada,“ meenutab Eisenberg laia naeratusega ja imiteerib oma ekraanipartnerit: „Mida me harjutame, miks me seda harjutame, kas sa ise ei saa pihta? Ja see oli täpselt see karakter, kes ta olema pidi! Ta viskas ühelt poolt mu üle nalja, narris mind, teisalt oli väga soe, naljakas, šarmantne. Ma lihtsalt armusin temasse ja mõtlesin, et ta on imeline kunstnik. Meie keemia kaamera taga oli väga sarnane sellega, mida näete kaamera ees. Puhas õnn!“