„Mõtlesin kogu lapsepõlve hästi palju selle peale, et film on selline kunstivorm, mille vastu inimesed on eriti relvitud. Tajusin seda nii, et mida silm näeb, see läheb otse südamesse. Ja seetõttu ei ole ükskõik, mida sa ekraanile paned.“ Vastutuse teema saadab Välit filmitegijana nüüdki. „Ma pean sundima ennast seda mitte liiga tõsiselt võtma, sest kui mõelda kogu aeg sellele, kuidas üks või teine asi kellelegi mõjuda võib, ei saa midagi teha. Aga küsin endalt tihti, kas mul on õigust teha, mis ma tahan, lihtsalt sellepärast, et ma tahan. Ei saa end vaataja vangiks teha, aga on kohustus endalt küsida, millega sa vaatajat toidad.“