Kersti Kaljulaid: Kuidas ajakirjanikud keerulisi teemasid kajastades ellu jäävad

Mind on juba päris kaua köitnud mõte saada rohkem teada sellest, kuidas ajakirjanikud mõtlevad ja mida nemad tunnevad, kui tuleb kirjutada või rääkida väga tundlikel teemadel.

Suurem osa ajakirjanikke, kellega elutee mind 25 aasta jooksul on kokku viinud, on toredad ja head inimesed. Nad ei ole kindlasti väärt valdavat enamust süüdistustest hoolimatust paljastamiskihust, mida me aeg-ajalt ühiskonnas lendu lastuna tabame. Nad on päris tavalised inimesed, kaastundlikud ja tundlikud, nagu me kõik teised.

Aga nende töö näeb ette teha asju, mille tegemise pärast on need, kellest kirjutatakse, väga tihti riivatud. Nad kirjutavad ja räägivad meile ühiskonna julmusest, küünilistest kiusunäidetest, avalikus elus siirana ja avalana säravate inimeste elu teistest tahkudest.

„Presidendi sõna“

„Presidendi sõna“ on president Kersti Kaljulaidi taskuhääling, mis ilmub Kersti Kaljulaidi Fondi tegevuse raames. Saadetes tulevad jutuks kõikvõimalikud teemad, mis Eesti elu oluliselt puudutavad, aga mille ümber käiv arutelu on kas liiga vihane või just liiga vaikne.

Värske episoodi leiad artikli päisest.

Kuidas nad sellega toime tulevad? Kuidas nad valivad, millest kirjutada ja mida kirjutamata jätta? Kui raske on ikkagi suhelda avalikkuse teavitamise nimel kellegagi, kes on just kaotanud lähedase? Või kellegagi, kellele lähedane on väga haiget teinud? Kas neile seda ka koolis on õpetatud?

Kuidas nad iseennast kaitsevad, et need lood ei tuleks kogu ülejäänud eluks kaasa? Kuidas nad hoiavad ja hoiatavad ohvreid, et igasugune lugu toob paratamatult kaasa suurema huvi kasvõi omas kogukonnas? Kas juhtub ka seda, et kindlalt korralikult klikke tootev lugu jääbki ilmumata, et kaitsta osapooli, või näiteks nende lapsi?

Meie kõnelesime sellest kõigest lähisuhtevägivalla kontekstis. Aga vestlust üle kuulates pean ütlema, et mõistan ajakirjanikutöö keerulisi moraalseid valikuid palju paremini. Just neid tõsiseid valikuid, mis laveerivad vajaliku teavitustöö ja iga inimese õiguste vahel. Usun, et iga kuulaja saab väärt ja ausa sissevaate nende ellu, keda veidi pelgavad või kelle peale hoopiski põhjendamatult loodavad.