Pisarais ja purjus. Eesti joomaluule on selge, konkreetne ja vaimukas

Ega me eriti klaasi ei tõsta, kuid vabariigi aastapäeva puhul pitsi ei sülita. Kilu kõrvale naps või kaks või kolm ikka. Eesti purjutamisluule reastas esikümneks Veiko Märka.

Luulega seostatakse joobumust. Kuna sõna „joobumus“ pärineb samast tüvest kui „joove“, siis pole imestada, et meie poeedid korduvalt ka alkoholitarvitamise valdkonda on kaldunud. Muidugi ei soodusta ei luuletaja joove ega joobumus kuidagi hea luuletuse kirjutamist. Vastupidi, selleks on vaja analüüsi, korrapära, intellektuaalsust, stiilitaju, täpsust – üldse kainet mõtlemist nii füsioloogilises kui vaimses kategoorias. Purjuspäi või joovastuses võib luuletada ainult diletant.

Küll, nagu ma mitmelt poolt kuulnud olen, võib loomevõimet ergastada pohmell. Millest võib järeldada, et vastupidiselt joobele ja joobumusele kannatused hoopis soodustavad luuletamist.