Hebo Rahman ja Helena Aadli näevad Nora Maria Londoni essees järjekordset näidet „vana peeru jutust“, millel reaalsete noorte naiste seisukohtadega korralikku kontakti ei ole. Eriti nõutuks teeb Helena Aadli väide, et „me ülistame noore naise teksti siis, kui ta kirjutab nagu vana mees“. Kuigi Aadli on üritanud sihikule võtta naispseudonüümide alt auhindu saanud meeskirjanikud, saavad paratamatult pihta kõik oma nime ja näo alt kirjutavad naised.