Ummikseis võib saada saatuslikuks

Paljud ärimehed on oma äritegevuses puutunud kokku sellise probleemiga nagu ummikseis osaühingus, mis on tingitud 50/50 osaluste suurusest.

Tavaliselt luuakse sellised äriühingud kooliajal või ülikoolis tekkinud muretu sõpruse pinnalt. Keskendutakse puhtalt ärile, vähem pööratakse tähelepanu ees oodata võivatele juriidilistele probleemidele. Osanikeks saadakse füüsiliste isikutena ja mõlemad määratakse täpselt võrdsetel alustel ka juhatusse. Paraku on äritegevus suur väljakutse ja pidevas muutumises olev protsess. Erimeelsusi ei saa kunagi välistada, niisamuti lahkhelisid. Ummikseis tekib, kui osaühing peab olulises küsimuses hääletama, kuid ei saa otsust vastu võtta, kuna selleks puudub üle 50% häälteenamus. Sellise ummikseisu tulemusel võib ettevõtte äritegevus paremal juhul seiskuda, aga halvemal juhul võib see viia tegevuse kestva seisakuni. Ettevõte ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi, saamata jääb loodetud kasum, hullemal juhul tekib kahjum ja erinevad kohtuvaidlused lepingupartneritega. Esialgu lihtsana näivast probleemist, mis võis tekkida näiteks eriarvamustest kasumi jaotamise, tegevuse laiendamise või investeeringute tegemise küsimustes, võib lõpuks välja kasvada olukord, mis seiskab täielikult ettevõtte tegevuse. Sellise ummikseisu tekkimise võimalust tasub alati ette näha.

Millised võiksid olla mõned elementaarsed lahendused ummikseisu ärahoidmiseks? Sõbrad võiks asutamisel määrata üheprotsendilise osaluse suurusega nn kaalukeele osaniku, kelle ainsaks ülesandeks ongi anda otsustav hääl ühingu huvides olukorras, kus ummikseis on tekkinud. Selliseks osanikuks võib olla näiteks advokaat või finantsekspert. Ka põhikirjaga saab ette näha nn kuldse hääle – teatud küsimustes on ühel osanikul otsustav hääl. Võimalik on sõlmida osanike leping, milles saab üksikasjalikult sätestada ummikseisu lahendamise korra. Sellises lepingus võib ette näha, et kui ummikseis kestab üle teatud perioodi, peab üks osanikest oma osa müüma. Sellise müügi kord tuleb lepingus detailselt reguleerida, näiteks osa müügihinna määramise kord, mille eest on õigus müüa ja kohustus osta. Alles jäävale osanikule tuleks lepinguga määrata ostueesõigus ja kui ta seda ei kasuta, saab müüa vabalt väljapoole. Kui aga ummikseis on juba tekkinud, tuleks esmalt siiski proovida see lahendada lepitusseaduse alusel tegutseva sõltumatu lepitaja kaasabil, kelleks saab olla üldjuhul vandeadvokaat. Lepitaja ülesandeks on otsida olukorrale lahendus äriühingu huvidest lähtuvalt. Kui kompromissini siiski ei jõuta, võib olla lahenduseks ka kokkuleppel osaühingu likvideerimine või siis senise tegevuse ja varade jagamine kahe eraldi ettevõtte vahel, kumbki osanik saab tüliõunaks olevast ettevõttest teatud varad ja kumbki jätkab juba üksinda oma uues äriühingus.

Kui osanikud siiski ei jõua lahenduseni ja äritegevus on blokeeritud, võib viimaseks võimaluseks olla kohtu sekkumine. Kohus võib otsustada osaühingu likvideerimise. Kuna kohus lähtub eeskätt osaühingu ja võlausaldajate huvidest, on kindlasti kasulikum leida lahendus, mis aitab taolist kohtuasja vältida.

HansaLaw Advokaadibürool on äriõiguse valdkonnas suur ja kauaaegne kogemus. Meie poole pöördudes leiame teile kindlasti parima lahenduse nii ummikseisu vältimise kui ka selle lahendamise küsimuses.