Ajaloo õppetund. Talvesõjas abita jäänud Soome kaotas rahuleppega suuri maa-alasid

N. Liit hammustas suure tüki ka lahingus vallutamata Soome territooriumist. Venelastele tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn.

Veebruariks 1940 muutus Soome seisukord üha lootusetumaks, kuna kiiret abi ei terendanud kusagilt. „Sõja karm tegelikkus viis Soome otsustajad ilustamata arusaamisele, et jõu vastu võib aidata ainult jõud. Üksinda ei suuda Soome suurriigiga kaua võidelda,“ kirjutab Martti Häikiö kogumikus „Talvesõda“.

Olukord rindel rippus „juuksekarva otsas“, nagu iseloomustas üks Soome kõrgem väejuht. Suurbritannia ja Prantsusmaa lubasid küll abi, kuid Rootsi keeldus nende väeüksusi läbi laskmast. Samuti polnud Rootsi nõus Soomele rohkem abi andma. Nii pidi Soome välisminister Väinö Tanner märtsi hakul tõdema: „Oleme minu arvates nööril kõndimisega jõudnud lõpuni.“ Soomel ei jäänud muud üle, kui esitada Moskvale rahuettepanek.