Peep Vain: „Olen õnnelik, et ei lahutanud nii kaua, kui vähegi sai“

Legendaarse koolitaja Peep Vainu jaoks muutus rahavabadusega saavutatud noore pensionäri elu üksluiseks. „Telefon lakkas helisemast.“ Tema õppetund on, et tööelust liiga kergekäeliselt pause võtta ei tasu.

Kümme aastat tagasi laekus „paugust miljon dollarit“ Peebu pangakontole. See oli esimene osa idufirma Pipedrive osaluse müügist. Tookord oli ta 46aastane.

„Umbes pooleks aastaks tekkis osalt põhjendamatu, osalt seletatav üleolekutunne. Seejärel tuli põhjalik rahu ja korralik enesekindluse tõus, mis ajapikku taandus,“ meenutab ta.

Igapäevasest tööst eemale tõmbumine läks kokku ajaga, kui tema teine naine lahkus Eestist ja nende suhe lõppes. Nagu mees ise ütleb, tekkis vaakum. Seljataha olid jäänud töö, raha teenimine, abielu ja teinegi kooselu.

„Kui otsustasin jääda koju, siis telefon lakkas helisemast,“ jutustab ta. „Ühelt poolt oli see kergendus, aga teisalt olin isegi veidi pahane.“

Keskeakriisi kohta on saksa keeles hea väljend – kinni langeva värava paanika. „Hirm, et kui praegu mingit lüket ei tee, mingisugust võimaluse akent ära ei kasuta, siis see võimalus võetakse ära, ongi perses. Lõksu jäämise paanika,“ selgitab Peep.

Kardetakse kaht lõksu. Esiteks, kui töö ei meeldi, ja teiseks, kui oled suhtes, millega pole rahul. Tekib hirm, et kui praegu välja ei rabele, siis nii jääbki. „Tagantjärele ütleksin, et kui on närvi oodata, siis neid lükkeid saab teha ka hiljem. Näiteks lahutusele järgnev ei pruugi olla parem