KRANAAT | Peaministri salajane dokument avab silmi
Esmaspäev oli Kranaadi toimetuses elev. Peaminister Kristen Michal oli tulnud suurt intervjuud andma.
Tilkudes saab karikas täis ja kaameli selgrooga pidi ka midagi juhtuma mingil hetkel.
Delfile 7. märtsil
Michalit saatis toimetuses haridusminister Kristina Kallas, kelle nõunik vabandas kohe alguses, et Eesti 200 juhti on tabanud veider haigus. Poliitik suudab kahjuks avalikult öelda ainult lauseid, mis peaministri suust juba kõlanud on. „Äärmiselt piinlik lugu,“ sõnas laia naeratusega nõunik, kes sisimas rõõmustas ilmselt veel mitu kuud kestva töökoha üle.
Intervjuul kõlama jäänud märkimisväärtuseta poliitilised teesid edasi antud, pani peaminister kevadmantli selga ning sõnas lahkudes ebavajalikult valjult: „Oih, näe, mul vist kukkus midagi. Küll oleks kahju, kui keegi selle maha kukkunud paberi leiaks. Ent ometi on mul nii kiire, et ei hakka tagasi vaatama!“
Ta hoidis liftiust lahti ning põrnitses piinlikult pikalt meie poliitikatoimetaja kolmandasse silma. Põrnitses nii kaua, et oma päevase sammunormi täitmiseks trepi poole suundunud toimetaja oli siiski sunnitud lifti sisenema ning paberi kaasa võtma.
Meie poliitikatoimetaja kolmas silm avanes muideks juba neljapäeval. See oli sama päev, kui Reformierakond asus sotside järjekordset toiduregulatsiooni blokkima. Varem isegi mõnest Tallinna kogukondlikust toidukapist head-paremat kaasa krabanud toimetajal käis – klõpsti! – kõikenägev silm lahti ning enam ta ei usalda ühtegi toitu, mille päritolumaad ta ei tea. „Kust ma tean, et see Laura kartul üldse Eestist on? Laurasid on ju igal pool maailmas!“ on teda kuuldud sööklas ahastamas.
Sellele lisaks on toimetajal tekkinud tänu kolmanda silma avanemisele uskumatu võime mõelda samade asjade peale, millele mõtleb Parvel Pruunsild. Pruunsild on tavaliselt nende asjade peale ikka ise enne mõelnud, aga toimetaja on tihti Seedrist kiirem. Toimetaja teadis juba reedeks, et Isamaa valitsusse ei tiku.
Michali maha poetatud paber oli sotside juhi Lauri Läänemetsa poolt Namiibiast teele pandud postkaart. „Kallis kolleeg ja sõber! Saadan kirja postiga, siis on postiljonidel ka veel natukenegi tööd. Siin päikeselises Namiibias lähevad päevad kiirelt mööda ja ei jõuagi Eesti uudistega pidevalt kursis olla. Palavaid tervitusi ja viljakat koostöö jätku! Sinu Lauri, 6. märtsil.“
Segaduses näoga Michali pilku otsiv toimetaja tabas hoopis Kristina Kallase peaministri kõrva sosistamas: „Söör, see oli vale paber. Pidite ju lekitama uute ministrite nimed!“ Ta kuulis seda sosinat ainult seetõttu, et selsamal neljapäeval kui avanes ta kolmas silm, avanes kuklas ka kolmas kõrv, mis kuuleb vaid võitjate hääli.
Kranaadi vanasõna: Sõber sõbraks, aga valitsus valitsuseks.
