„Ukrainlased on takistuseks, sest nad ei alistu.“ Ameerika ja Ukraina valmistuvad julmadeks läbirääkimisteks
(64)Et Jiddahis kokkuleppele jõuda, peab Ukraina esmalt sõlmima rahu Donald Trumpiga.
Viimased kümme päeva pärast ovaalkabinetis toimunud tüli on Ukraina olnud Donald Trumpi vihast räsitud. Nüüd saabub katarsise hetk – või järjekordne jõhker karistus. 11. märtsil kohtuvad Ameerika ja Ukraina delegatsioonid Saudi Araabias Jiddahis. Ameerika pool ütleb, et eesmärk on luua „raamistik rahulepingu ja esialgse relvarahu jaoks“. Kuid Ukraina poolel kardetakse, et keset lootust võib kohtumine olla õõnestamine, viivitustaktika või Trumpi katse saada järeleandmisi, mis oleksid kasulikud Venemaale. Tippkohtumine toimub ajal, mil Venemaa suurendab sõjalist survet Ukrainale. Kiievit ja teisi linnu tabavad drooni- ja raketilöögid. Venemaa ja Põhja-Korea sõdurid teevad uut pingutust, et tõrjuda Ukraina välja Kurskist, enklaavist Venemaal, mille nad möödunud aastal vallutasid.
Läbirääkimistel osalevad mõlemalt poolt võimsad meeskonnad. Ameerika delegatsiooni kuuluvad välisminister Marco Rubio ja riiklik julgeolekunõunik Mike Waltz. Läbirääkimisi juhib aga tõenäoliselt Steve Witkoff, Trumpi usaldusisik ja erisaadik, kes kohtus hiljuti Vladimir Putiniga ja kes peab presidendi nimel läbirääkimisi ka Lähis-Ida üle. Ukraina poolt juhib Andrii Jermak, Volodõmõr Zelenskõi lähim abiline ja võimas tegelane trooni taga. Temaga liituvad välisminister Andrii Sibiha, kaitseminister Rustem Umerov ja sõjaline nõunik Pavlo Palisa. Kõik nad on tehniliselt Zelenskõi poolt ametisse nimetatud, kuid neid peetakse laialdaselt Jermakile lojaalseks. Üks probleem on aga see, et härra Jermak ei ole Trumpi meeskonna seas populaarne. Ja kummaline olukord, mis on Ukraina sõnul kokkusattumus, on ka see, et Zelenskõi ise viibib esmaspäeval Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyāḑis, kus ta peab läbirääkimisi kuningriigiga.
Ukrainal on mitu eesmärki ja nad on kujundanud oma strateegiat koos Prantsusmaa ja Suurbritanniaga, kellest on saanud vahendajad Valge Maja ja Kiievi vahel. Vähemalt tahetakse allkirjastada Ameerika ja Ukraina ühise maavarade arendamise raamistik. Zelenskõi pakkus 7. märtsil välja ka õhu- ja mererahu: ühe Lääne ametniku sõnul on mõte viia pall tagasi Venemaa väljakule, esitades neile nõudmisi. Lääne ametnikud loodavad, et need kaks arengut tekitaksid tunde, et Ukraina on valmis Trumpiga suhtlema. Kui Venemaa ütleb Ameerika ja Ukraina poolt aktsepteeritud raamistikule „ei“, oleks Trumpi ülesandeks survestada Putinit selle tingimustega nõustuma. Kuid veel pole kaugeltki selge, milliseid tingimusi Ameerika Saudi Araabias esitab.
Ukraina teeb tõenäoliselt selgeks, et igasugune rahuleping, mis piirab tema võimet taasrelvastuda, sunnib teda juriidiliselt tunnustama okupeeritud territooriumi Venemaa territooriumiks või sekkub Ukraina sisepoliitikasse – näiteks nõuab valimisi, mille korraldamine on praegu võimatu, sest riigis kehtib sõjaseisukord – on vastuvõetamatu. Lõpuks võib Ukraina jätkuvalt nõuda Ameerikalt julgeolekugarantiisid. Tundub ebatõenäoline, et nad saavutavad selles küsimuses edu. Suurbritannia ja Prantsusmaa paluvad, et Ameerika annaks Euroopa rahuvalvajate jaoks „taustajõud“, juhul kui lepitakse kokku täielikus relvarahus. Kuid siiani ei ole Washington võtnud mingeid kohustusi. Eelmisel nädalal piiras Ameerika oma luureandmete jagamist Ukrainaga.
Mida Venemaa tahab? Mõnes viimaste päevade teadetes on vihjatud, et Putin võib teatud tingimustel olla avatud vaherahule. Kuid käimasolev mäng võib olla veel keerulisem ja küünilisem. Kremlile lähedal seisev kõrgetasemeline allikas viitab sellele, et Venemaa kavatseb nõuda Ukraina neutraliteedi deklaratsiooni ja välistada välisriikide rahuvalvajad. Tõenäoliselt on Ukraina jaoks võimatu selliseid tingimusi isegi kaaluda – vähemalt mitte enne, kui tegelikud läbirääkimised on üldse alanud. Kurt Volker, kes oli Trumpi esimeses administratsioonis Ukraina eriesindaja, ütleb, et Venemaa moonutab mis tahes vaherahu ettepanekut. „Nad ütlevad: me ei saa sellega nõustuda, aga teeme midagi muud. Putin on piisavalt tark, et mitte lihtsalt öelda ei.“ Endine Ukraina diplomaat ütleb, et Ameerika ja Venemaa on peegeldanud teineteise taktikat, „salamisi viilutades“ Ukrainalt järeleandmisi enne sisuliste läbirääkimiste alustamist. Kõik edasised läbirääkimised püüavad liikuda veelgi kaugemale Ukraina punastesse joontesse. Tema sõnul on Ameerika lõppeesmärk muutunud liikuvaks sihtmärgiks.
Iga edukas ja kestev rahuleping eeldaks, et Ameerika avaldaks Kremlile survet, et viimane seda järgiks ja seejärel seda jätkuvalt teeks. 7. märtsil ähvardas Trump küll Venemaad suurte sanktsioonide kehtestamisega, kuid enamik tõendeid viitab sellele, et tal on Putini suhtes sümpaatia. Tunde hiljem ütles Trump: „Mul on ausalt öeldes raskem Ukrainaga suhelda... Lõpliku lahenduse saavutamise mõttes võib olla lihtsam Venemaaga suhelda.“ Volker ütleb, et „Trump püüab Ukrainat lühikese rihma otsas hoida, sest tahab, et nad nõustuksid mis tahes rahuga, mille ta võib saavutada... ukrainlased on takistuseks, sest nad ei alistu.“
Ukraina kõrge julgeolekuametnik ütleb, et ta ei ole näinud tõendeid, et ameeriklased kaaluvad veel täielikku väljumist Ukrainast, rääkimata Euroopast. „Lootus on, et niipea, kui meil on vaherahu, läheme jälle ratsionaalsemale rajale,“ ütleb ta.
Teised on vähem optimistlikud. Ukraina jaoks paistab ohtlik väljavaade, et ebaõnnestunud kõnelused võivad tekitada veelgi suuremat survet Ameerika poolt. Teine Ukraina ametnik hoiatab, et kui Ameerika lähenemine jätkub, võib see jätta Ukraina „halli tsooni“. See sunniks neid kasutama oma ellujäämiseks veelgi julmemat sõjalist taktikat. Tema sõnul domineerivad läbirääkimistel juba praegu tugevad isiksused, lisades ukraina vanasõna: „яке їхало, таке і здибало“ (sarnane meelitab ligi sarnast). Teisipäevaste läbirääkimiste panused ei saaks olla suuremad. Kui need kokku kukuvad, ei saa Ukraina tõenäoliselt teist võimalust: „Ameeriklased keeravad käsurežiimi kahekordseks ja suruvad meile peale, mida iganes nad Venemaaga koos otsustavad.“
Artikkel „„Ukrainlased on takistuseks, sest nad ei alistu.“ Ameerika ja Ukraina valmistuvad julmadeks läbirääkimisteks“ on avaldatud litsentsi alusel. Ingliskeelne originaalartikkel on leitav The Economisti kodulehelt.
