Pühakute sportauto Volvo P1800
Võib öelda, et "The Saint" oli Moore'ile hüppelauaks edasistesse Bondi-rollidesse. Sari oli stardirajaks ka Volvo sportauto kultuslikule tuntusele. Pühaku autoks saamisel konkureeris ka Jaguar E-Type, kuid loobus siis omaaegsest, kuuldavasti tasuta tootepaigutusest, tuues põhjenduseks, et nende autode järele on nõudlus juba niigi suur. Teiste allikate kohaselt ei suutnud Jaguar sõidukit õigeks ajaks tarnida, kuigi seriaali tootnud telekompanii seda väga tahtis.
Niisiis, viiekümnendatel aastatel soovis Volvo hakata sportautot tootma, et pakkuda konkurentsi Inglise sportautodele, eeskätt Jaguarile. Idee üks autoreid oli Volvo insener Helmer Petersson, kes oli ka Volvo sõjajärgse PV444 mudeli taga. Sõiduki kujustus pärineb tema pojalt Pelle Peterssonilt, kes töötas Fiati ja Maserati sportautode looja Pietro Frua juures. Frua firmast tulid viiekümnendate lõpus ka esimesed Volvo sportauto prototüübid. Muide, hiljem ostis selle firma Carrozzeria Ghia.
Aeg oli tootma asuda. Esmalt tehti ettepanek Saksa Karmannile, kuid oma suurkliendi Volkswageni soovil keeldus Karmann P1800 tootmisest. Volvo kaalus auto valmistajana ka NSUd ja paari teist autotootjat, kuid nende kvaliteeti Volvo ei usaldanud. Nii kippuski sportauto eri põhjustel soiku jääma.
Suurbritanniast Rootsi
Auto esimeseks tootjaks osutus Inglise Jensen Motors: firma, mis tegeles samanimeliste sportautode valmistamise ning eriprojekti järgi ehitatud seeriaautodega. Volvo ja Jensen sõlmisid lepingu 10 000 sõiduki valmistamiseks ja P1800 tootmine sai alguse mais 1961. Üldse toodeti neid autosid koos luukpäraga mudeliga ES kuni 1973. aastani veidi üle 47 000.
Auto esialgne mootor oli kahe karburaatoriga sajahobujõuline 1778kuupsentimeetrine R4 silindrivalemiga B18B. Sarnane mootor oli ka Amazonil ja kandiliste Volvode eelkäijal 140-seerial, samuti Volvo militaarotstarbelistel sõidukitel. Ajapikku sai mootor hobujõude juurde.
1963. aastal - pärast 6000 auto valmistamist - loobus Volvo lepingust Jenseniga, sest tootmiskvaliteet oli nigel. Tootmine viidi Göteborgi ning auto nimele lisandus S (Sweden). 1970. aastal sai auto uue kaheliitrise sissepritsemootori B20E. 130 hobujõudu kiirendasid Volvo 1800E sajani 9,5 sekundiga, tippkiirus ulatus 190 kilomeetrini tunnis.
1972. aastal lisandus luukpärakere ja klaasist tagaluugiga 1800ES, mis on olnud eeskujuks hilisematele Volvo 480 ja iseäranis C30 mudelitele. USA autodiiler Volvoville esitles ka kabriolettversiooni, kuigi Volvo ei ole ametlikult seda tootnud.
Volvo 1800 tootmine lõppes 27. juunil 1973.
Eestis kuus masinat
ARKi autoregistris on praegu kuus Volvo 1800 mudelit. Hommel õnnestus ühest garaažist leida väga korralik Jenseni toodetud USAst pärit ning kümmekond aastat Soomes olnud, kodarvelgedega P1800. Maarjamaa Volvo-entusiastid leidsid sõiduki 2005. aasta suvel põhjanaabrite juurest.
Sügisel sattus auto avariisse, tagant sissesõit paljastas pahteldustööd ja nii algas põhjalik uuendusremont. Auto võeti lahti, kere puhastati värvkattest ja värviti uuesti, kapremonditi mootor, inglise tollkeermega poldid puhastati ja tsingiti, sillad puhastati liivapritsiga ja värviti, vahetati hulk torusid ja juhtmeid. Kroomitud osad kaeti uuesti, erisulamist ukselinke ei saanudki Eestis korda teha. Armatuurlaua "kellad" taastati ja kalibreeriti Inglismaal.
Ja näiteks tagumine kaitseraud, mis avariis kannatada sai, tuli täies mahus taastada, sest uut ei õnnestunud leida. USAs üks oli siiski pakkuda, kuid hind koos transpordiga oli sama suur kui taastamiskulu.
Aga üldiselt on Volvo 1800-le kõiki osi ka uutena saada ja hinnad on seejuures mõistlikud. Teiselt poolt aga selgub töö käigus, et uued osad pole kvaliteetsed ega pruugi sobida. Kuna Jensen Motors valmistas autosid suuresti käsitsi, siis selgus liistude sobitamise käigus näiteks, et auto üks pool on pikem kui teine.
Tööd tehti põhjalikult ja kaua, 2006. aastal talv läbi ja kevadel mitu kuud iga päev. Eestis on häid keretööde ja värvimise spetsialiste ka, aga nende juurde on vähemalt aastane järjekord.
Valmis autoga põrutasid omanikud 5000kilomeetrisele reisile Sardiiniasse. Nii pika sõidu ajal juhtub autoga kindla peale midagi - kollektoritihend põles ära ja kardaanipuki kinnituspolt katkes. Abivalmid itaallased ja autoteenindajad tegid hea töö.
Esimene taastatud auto
Auto taastaja Harri, kes eelistab oma perekonnanime varjul hoida, räägib, et kõnealune auto oli talle esimene autoprojekt ning ta on tulemusega rahul. Kinnistunud on veendumus, et kui tahad originaali teha, siis peab olema ettekujutus, milline see originaal täpselt välja näeb. Ja aega varuosade ja meistrimeeste otsimiseks peab kõvasti olema.
Kui kellelgi on kavas soetada haruldane sõiduk, peaks ostma selle kohe võimalikult heas korras ja see maksab, lausub ta. "Sellist autot omatakse ning tehakse hinge ja huviga. Raha või kuulsust taga ei aeta," lisab Harri.
Muide, Harri taastatud Volvo sai kuuekümnendate USA tele-show staari Lucille Balli järgi nimeks Lucy. "Sellega sõites on alati hea tuju, alati kisub naeratuse näole: jääd valgusfoori taga seisma ja inimesed unustavad üle tee minna ja jäävad Lucyt vaatama," räägib mees.
Saksa autoportaalist mobile.de võib Volvo P1800 leida hinnaga alates 12 000 eurot.
