Kaks aastat hiljem aga reinkarneerus Rover maakera teisel küljel Hiinas. Ta kannab nüüd nime Roewe ja sõidukid näevad veidi teistsugused välja. Nanjing Automobile Group ostis lihtsalt kogu tehase sisustuse pankrotipesast üles, vedas Hiinasse ja pani uuesti käima.

Juriidiliselt on kõik korrektne. Täpselt nagu Eestiski kanda kinnitada üritaval Brilliance'il. Nende tehnoloogia litsentsid osteti Mitsubishilt.

Tavaliselt hiinlased aga tseremoonitseda ei viitsi. Üks mullu Pekingi auto­näitust külastanud saksa autoajakirjanik võttis seal nähtu kokku: "Autod on siin täpselt samasugused nagu Frankfurdis, ainult nimed on teised." Ehk teisisõnu - hiinlased kopeerivad häbitult nii Euroopa, Jaapani kui ka Ameerika masinaid.

Järeleahvimine on loomulikult kõige kiirem arengutee. Sugugi mitte ainult hiinlastel. Isegi vormel-ühes, autotehnika absoluutses tipus, kopeerivad tiimid üksteise lahendusi. Et siis aru saada, kas ja kuidas need töötavad.

Hiinlased esialgu millegi niisuguseni pole jõudnud ning sealsed autod on sõna otseses mõttes originaalide haledad koopiad. Piraatlus teiste sõnadega. Hea näide on Eestiski suure meediakära saatel põrunud Landwindi maastur, mille eeskujuks oli Isuzu Rodeo. Hiinlaste probleemiks on koostekvaliteedi kõrval veel see, et sõidukeid tehakse valedest materjalidest.

Konstruktsiooni mahajoonistamine on üks asi, ent õigete omadustega terast ei õnnestu kuidagi välise vaatluse põhjal järele teha.

Euroopa ja Jaapani firmad esialgu Hiina kloonautosid väga ägedalt tümitama pole hakanud.

Selleks on mitu head põhjust. Hiina seadustega on lood väga segased, pealegi ei soovi keegi valitsusega tülli minna - on ju tegu ikkagi maailma potentsiaalselt suurima autoturuga. Teiseks - nii kummaline kui see ka ei paista - tõstab koopiate olemasolu originaalide mainet.

Küll aga antakse hiinlastele pikemalt aru pidamata räigelt pasunasse, kui nood oma koopiaautosid Euroopasse üritavad sokutada. Mullu käis Daimler kohut Itaalia firmaga Martini Motors. Nimetatud ettevõte soovis Frankfurdi ja Bologna autonäitusel eksponeerida pisiautot Shuanghuan Bubble. Daimler aga väitis, et Bubble on lihtsalt Smart Fotwo koopia. Kohus andiski õiguse sakslastele ning Shuanghuani importöör jäi pika ninaga.

Esimese hurraa järel taandusid ka paljud teised margid. Ükskord aga tulevad hiinlased Euroopasse niikuinii. Täpselt samuti nagu kunagi saabusid jaapanlased või korealased.

Järgmised katsed peavad lihtsalt näitama, kui õppimisvõimelised hiinlased on.