1. Biotehnoloogiliste eksperimentide kõrvaltoimed
Biotehnoloogia on investoritele tõeline kullaauk: see turg kasvab igal aastal üle 20 protsendi. Seejuures on biotehnoloogilised eksperimendid juba praegu andnud tõsise löögi mitte ainult keskkonnale, vaid ka inimesele endale. Nii näiteks muutuvad geenitehnoloogiliselt muudetud toodete tarvitamisel inimese mitmete organite biokeemilised protsessid ja see ohustab tema tervist.

2. Kübersõda
Praegu on USAst saanud küberrünnakute eest kõige paremini kaitstud riik. On ilmnenud, et palju suurem oht ähvardab neid maid, kus kasutatakse võõrriikides loodud tarkvara. Teoreetiliselt võib tootjafirma eriteenistuste tellimusel viia suvalisel hetkel rivist välja kogu võrgu, mis kasutab tema tarkvara.

3. Kontrollimatu ränne
Paraku tõlgendavad ümberasujad uuel kodumaal kehtivaid seadusi ja norme, lähtudes oma kohalikust kultuurist. Sellepärast nad kas ei võta neid üldse omaks või kasutavad ära oma isiklikel eesmärkidel. Selle tulemusel ei tunne migrandid, kellesse eurooplased suhtuvad kui kaasmaalastesse, tegelikult mingit huvi lõimumise vastu nende ühiskonda, vaid loovad oma kinniseid asumeid, nagu näiteks Pariisi eeslinnades (mille elanikkond suhtub vaenulikult riiki, milles elavad). Selliste protsesside areng võib vallandada kodusõjad.

4. Üleilmne soojenemine
Viimase 30 aastaga on meie planeedi temperatuur tõusnud 0,6 kraadi. See esmapilgul tühine kliimamuutus toob kaasa arvukaid ohvreid. Nii on järsult kasvanud südame-veresoonkonna haigustesse haigestumine: mõned erakordselt kuumad suveperioodid maksid elu 15 000 prantslasele ja 35 000 inimesele Euroopa teistes riikides. Vähem ohtlikud ei ole kliima muutumisega kaasnevad epideemiad ekvatoriaalsetes ja subekvatoriaalsetes piirkondades.

5. Psühhotroonsed relvad
Esimesed psühhotroonsete relvade loomise katsed tehti juba 1950.-60. aastatel. Traditsiooniliselt on see uurimisteema olnud nii USAs kui ka N Liidus üks kõige huvipakkuvamaid ja salastatumaid. Arendustegevuse range konfidentsiaalsuse tõttu on meil raske kindlalt väita, millisele tasemele selle valdkonna ­uurimisega on jõutud. Igatahes ei ole kahtlust, et inimaju tööpõhimõte lubab tõepoolest töötada välja relvi, mis on suutelised inimest eemalt mõjutama.

6. Geofüüsikalised relvad
Kuigi seda ei saa täie kindlusega öelda, levib sõjaliste ekspertide seas arvamus, et ameeriklaste Alaska uurimisjaamas, mis rajati projekti HAARP (virmaliste piirkonna aktiivse uurimise programm) raames, katsetatakse atmosfääri mõjutamise mehhanisme, mille abil on võimalik häirida raadiosidet suurtel territooriumidel ja hävitada raadiokiire levialasse sattunud lennuaparaate, kutsuda esile maavärinaid ja tsunamisid. Praegu on geofüüsikalise relva kõige enam uuritud ja rakendatud toime vihma ja põua provotseerimine, milleks puistatakse lennukitelt alla kuiva jääd, hõbedat ja baariumi.

7. Joogivee puudus
Rahvusvahelise Veeressursside Juhtimise Instituudi (Colombos) 700 teadlase koostatud raportis viidatakse, et juba praegu puudub 1,2 miljardil inimesel juurdepääs puhtale veele, 2,6 miljardil - kõige algelisemale kanalisatsioonisüsteemile. Prognooside kohaselt hakkab kulutatava joogivee hulk ajavahemikus 2035-2045 võrduma veevarude taastumismahuga. See on globaalse veekriisi indikaator. Arvestades, et tööstusettevõtete veetarve kasvab pidevalt, võib kriis tabada meid tunduvalt varem.

8. Nafta- ja gaasipuudus
Traditsioonilised energiaallikad ammenduvad. On teada, et naftakompaniil BP jätkub naftat 10 aastaks, ExxonMobilil - 12 aastaks, Vene firmadel (kui uskuda Venemaa loodusvarade ministeeriumi prognoose) - 30-50 aastaks. Toormevarude suurendamisvõimalusi on vähe, veel hõlvamata leiukohad aga paiknevad raskete kliimatingimustega aladel. Globaalset kütusedefitsiiti oleks võimalik leevendada mittetraditsiooniliste energiaallikate, tuule-, päikese-, tuumaenergia ja biokütuse kasutamise laiendamisega.

9. Tehnoloogilised katastroofid
Tehnilise progressiga kaasnevad vältimatult järjest uued tehnoloogilised ohud. Neist üks peamisi on see, et üha vähem inimesi orienteerub selles, mis kuidas töötab. USA teadlane John Leslie kinnitab oma raamatus "Maailma lõpp", et järgmise 500 aasta jooksul on inimsool 30protsendiline tõenäosus hukka saada kontrolli kaotamise tõttu tehnoloogiate üle, mis võivad põhjustada aatomisõja või kunstlikult loodud mürgiste keemiliste ja bioloogiliste ainete lekke.

10. Kolmas maailmasõda
2007. aasta oktoobri keskpaigas teatas USA president George Bush, et kolmas maailmasõda on võimalik ja algab juhul, kui Iraan arendab välja oma tuumarelva. Oma esinemises kinnitas Bush prognoose, mille kohaselt just olukord Iraanis on seotud hüpoteetilise, rahvusvahelise ulatusega sõjalise konflikti algusega. Maailma eksperdid pakuvad sündmuste arenguks mitmeid variante. Üks nendest, mida nimetatakse teistest sagedamini, väidab, et kolmas maailmasõda kordab osavõtjate ja löögisuundade osas teist. Tõsi, selles osaleb tingimata ka Hiina. Ja sõja kulgemist hakkab mõjutama islamimaailm. Globaalse sõjalise konflikti ajendiks võib saada suvaline tuumalöök. Piiriülese Koostöö Assotsiatsiooni strateegilise planeerimise teenistuse juht Aleksandr Sobjanin kinnitab: "Kolmas maailmasõda tuleb vältimatult. Ajavahemikus 2008 kuni 2014. Vaatamata selgitustele, millega motiive ametlikult varjatakse, hakatakse sõdima ressursside pärast. Selles sõjas teevad kaasa USA, Euroopa Liit, Hiina ja Venemaa. Sõjategevus aga toimub islami ebastabiilsuse piirkonnas Marokost kuni Hiina Xinjiangini ning kagus Malaisia ja Indoneesiani, kuid kõige aktiivsemalt Lähis-idas ja Kesk-Aasias."