Hitler joonistas Tartu Kivisilda

Kas noor kunstnik Adolf Hitler jäädvustas sada aastat tagasi Eesti ühe kuulsama ehitise, Tartu Kivisilla?

USA õhujõudude erumajorile ­Charles E. Snyderile kuuluv militaarajaloo galerii Snyder's Treasures pakub muuhulgas müügiks mitmekülgset valikut Adolf Hitleri kunstiteostest. Nende seas on üks sulejoonistus hämmastavalt tuttava vaatega, milles on raske jätta ära tundmata Tartu Kivisilda. Taies kannab nime "Tornidega sild" (27,5 x 22,3 cm) ning on signeeritud A. Hitler, Brücke (Sild). Galerii info kohaselt kuulub joonistus kunstniku Viini perioodi ehk aastatesse 1907-1913, mil Hitler alles alustas kunstniku okkalist rada. Joonistuse hind on 15 000 dollarit ehk umbes 165 000 Eesti krooni.

"Figuurid on tüüpiliselt pisikesed ja kogu kompositsiooni suhtes proportsioonist väljas, mis on omane suuremale osale Hitleri taiestele. Arhitektuurilised detailid on kaugelt suurema täpsusega edasi antud. Pilvine taevas ja puud on kujutatud väga minimaalsete vahenditega," kirjeldab galerii teost.

Suurem osa tollest ajast säilinud Hitleri joonistustest-akvarellidest olid tehtud müügiks - postkaardid ja igat sorti pildid raami täiteks. Hitleri enda väitel tegi ta Viinis elades rohkem kui tuhat pilti. Täpset arvet Hitleri kunstiloomingu üle pole peetud, kuid arvatakse, et füürer lõi kokku ligi 3000 pilti. Nii et tegemist oli üpris viljaka kunstnikuga.

Aga kuidas sattus Viinis elanud noore Hitleri joonistusele Tartu Kivisild? Vaevalt, et rahanappuses vaevlev Hitler käis ise Tartus. Või siiski? Sel juhul oleks see päris sensatsiooniline avastus. Aga kas Hitler piirdus kõigest ühe joonistusega? Vähe usutav. Või on see ainuke tänapäevani säilinud Tartu vaade? Kuigi see sule­joonistus näib olevat tehtud otse natuurist, võis tulevase füüreri näppu siiski sattuda postkaart, foto või joonistus Tartu Kivisillaga, mis oma imposantsusega äratas noore kunstniku tähelepanu. Ja samas kõlbas müügitööks. Muuseas, niisugune tsaariaegne postkaart Kivisilla ja kolme pisikese figuuriga on tõepoolest olemas!

Selle versiooniga nõustub ka galeriiomanik Snyder. "Hitler kasutas tihti postkaar­ti eeskujuna kiirendamaks loomeprotsessi, kuna ta müüs neid töid viis krooni tükk. See ei olnudki nii kehv äri, sest leivapäts maksis viis hellerit," ütleb Hitleri töid rohkem kui 25 aastat müünud mees.

Jääb üle veel ka võimalus, et tegemist on võltsinguga. Aga miks signeerida mingit võõramaist sillapilti - palju turvalisem ja usutavam oleks kasutada mõnd Viini või Austria vaadet. Igatahes on lugu intrigeeriv.