Stonehenge, muinasaja laululava

Briti saarte eelajaloolised asukad rajasid kuulsa Stonehenge’i kiviringi laulu- ja tantsupidude paigaks, väidab inglise professor, kes käib põhitöö kõrvalt tantsuõhtutel plaate mängimas.

Huddersfieldi ülikoolis akustika ja muusikatehnoloogiaga tegelev ­Rupert Till leiab, et Stonehenge'i kivikamakate kuju ja paigutus loob ideaalse akustika "korduvustel põhinevate trance-rütmide" esituseks.

Till usub, et algsel kujul võis Stonehenge'i akustika meenutada kontser­disaali oma. Põlvkondade vältel võidi paiga heliomadusi veelgi täiustada.

Et Stonehenge on tänaseks päevaks osaliselt kokku varisenud, simuleeris Till algset akustikat arvutil. Koos kolleeg ­Bruno Fazendaga käis ta ka USAs Washing­toni osariigis ­uurimas Ameerika ärimehe ja ühiskonnategelase Sam Hilli rajatud Stonehenge'i algversiooni täismõõdulist betoonist koopiat, milles kõik kivid on terved ja õiges kohas.

Ehitise sees mängisid teadlased muusikat läbi dodekaeedrilise kõlari ja suure basskõlari, salvestasid seda 3D-mikrofoniga ja analüüsisid siis akustikat arvuti abil.

"Panime terve betoon-Stonehenge'i resoneerima umbes nagu veiniklaasi, kui sõrme selle serva mööda vedada," ütles Till. "Sellises olukorras kõlas ka lihtne trummilöök uskumatult dramaatiliselt. Kohal oli tõeline oma vaim, tundus, et see on väga eriline paik."

Till ja Fazenda proovisid ka järele, kuidas võis viie aastatuhande eest rajatud kiviehitises kõlada inimkõne ja käteplaksutus. "Kõverapinnalised kivid peegeldavad heli täiuslikult," jäi Till tulemusega rahule.

Lõuna-Inglismaal Wiltshire'i väljadel kõrguva 5000aastase rajatise otstarbe küsimuses on asjatundjad pikalt päid ja piike murdnud. Levinumate teooriate järgi oli Stonehenge astronoomiaobservatoorium või usutalituste paik.