„Väidan, et meie avatud ühiskonnas sõltumatu valvekoera rolli täitma pidava meedia tagasiside iseenese tegevusest ei ole adekvaatne. Meil tegelikult puudub euroopalik omanike ja ajakirjanike ning akadeemiliste ajakirjandusorganisatsioonide tasakaalustatud struktuur. Sellest tulenebki, et meediapoliitika kujundamisel on ebaproportsionaalselt tugev meediaomanike hääl, samas kui ajakirjanike ja akadeemilised ringkonnad kas puudub, on sügavalt konspireerunud või surutud meedia ääremaadele," ütles Savisaar. 

Savisaare hinnangul oli meedias kuni 90-ndate aastate lõpuni tegelik konkurents, ent praegu oleme olukorras, kus meediamaastikul domineerib justkui kaks grupeeringut - Eesti Meedia ja Ekspress Grupp - kuid needki on sedavõrd olulistes osades üksteisega äriliselt läbi põimitud (levi, ajakirjad ja Õhtuleht), et enam ei saa rääkida eri omanikele kuuluvate väljaannete üksteist tasakaalustavast toimest. „Ma arvan, et praeguse meediaomandi struktuur ongi üks põhiline ühiskondliku debati loiduse ja selle moonutatuse põhjus," ütles Savisaar.

Savisaare sõnul on meedia kui neljanda võimu valitsemisorganid millegipärast väga tähelepandamatud. Selle näiteks tõi ta Ekspress Grupi nõukogu erakorraline istung mullu detsembris, kus lisaks põhiomaniku „endise" väljaarvamisele vormistati nõukokku ka uusi liikmeid, sh välismaalane: „Selline ümberkorraldus pidanuks pälvima sama suurusjärgu tähelepanu kui muutused Toompeal esimese võimu koosseisus. Muudatused Ekspress Grupi nõukogus on sama suurusjärgu sündmus kui ministri vahetus Toompeal. Aga tühjagi!" Meediajuhtimise piiratud avalikkus on tema hinnangul üks meedia korrumpeerumise allikas.

Savisaar süüdistas, nagu ikka, meediat Keskerakonna nö kallutatud kajastamises. „Keskerakonnal on eestlastest toetajaid Eestis rohkem kui on praegu näiteks IRLil ja sotsidel kokku. Ja ometi kajastatakse Rahvusringhäälingu (ETV ja Eesti Raadio), Eesti Meedia (Postimees, Kanal jpm) ja Ekspress Grupi (Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Maaleht, Delfi) poolt Keskerakonna positsioone nii, nagu oleks tegu parlamendi marginaalidega," ütles Savisaar. 

Savisaar ründas ka Ekspress Grupi omanikku Hans H. Luike ja Eesti Päevalehe osanikku Jaan Manitskit. „Eesti soost tuntumate meediaomanike Hans Luige ja Jaan Manitski poliitilised sidemed on teada. Kunagine Isamaa valitsuse minister Manitski pole neid sidemeid minetanud. Hans Luige ja IRLi sidemed vääriksid aga rohkem kirjeldamist," ütles Savisaar. 

Tuleb välja, et Savisaar kuulab usinalt „Keskpäevatundi", sest tema sõnul möödub harva mõni KTi saade, kus Luik ei meenutaks Keskerakonna orkestreeritud Tallinna Politseimaja renti Pärnu maanteel (Oliver Kruudalt). „Luik ise on aga välja rentinud Tartu südames Haridusministeeriumile oma kinnisvara pikaajaliselt ja magusa lepinguga, mille tingimusi ajakirjandus ei meenuta. Või võtame Tallinna ehk ühe kalleima rendipinna, kus asub Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskus," ütles Savisaar.

„Ma saan aru, et seda ei käsitle Luigele kuuluvad väljaanded. Aga kliki ja korruptsiooni tunnuseks ongi see, et vait on ka Kadastiku grupp. Ja ka Äripäev ei hinga," põrutas Savisaar.

Kuigi Savisaar nendib, et Mart Kadastiku ja Andrus Ansipi lähedast kontakti on aeg-ajalt meenutanud Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht, leiab ta, et see pole ikkagi „mainstream-meedia" teema.

Lisaks süüdistas Savisaar meediat ka korruptiivsetes tehingutes, seda siis peatoimetajate tasandil: „Teada on ka suurest meediast juhtumeid, kus reklaami ostmise eest lubab toimetus mõne asja kajastamata jätta, või totaalse pasunasse panemise asemel pakutakse hoopiski promoloo avaldamist. Tegelikult meenutab see mulle pigem räketit."

Peale selle saatvat ajakirjandus pidevalt oma ajakirjanikke puhkusereisidele kutsuja kulul, ning seejärel ilmuvat promolood toredast reisisihist.

Korruptsioon toimub tema sõnul ka ajakirjanike tasandil: „Viimastel aastatel pole enam kuulda ajakirjanikele pistise maksmisest, kuigi ega ma ei välista et seegi nähtus pole veel kadunud."

„Ma tõesti arvan, et lisaks valitsuse vahetusele vajab Eesti ka vahetust ajakirjanduses. Arvan, et seoses kriisiga see ka toimub ning senine tegeliku konkurentsi minetanud meediaklikk laguneb," lisas ta.

Savisaar ei pidanud paljuks ka kirjeldada meediaäris põrunud suurärimees Kruudat kui ajakirjanduse korrumpeerumise ohvrit: „Ma väidan, et Kruuda muus meedias muttatampimise peamine põhjus on see, et ta üldse julges meediasektorisse siseneda. Nii uute-vaenulik kui Eesti meedias pole uustulnukatesse suhtumine isegi vanglaseriaalis OZ." Lisaks Kruudale kujutas ta ajakirjanduse ohvritena ka Kristiina Ojulandi ja Maret Maripuud.

Lõpetuseks andis Savisaar nõu, mida ajakirjandusega ette võtta: „Meedia isepuhastumisvõime võib taastada välise sekkumisega - tegeliku konkurentsi taastamisega Eesti Meedia ja Ekspress Grupi ühisosade eraldamise läbi, mis on eelkõige konkurentsiameti teema."

Positiivse poole pealt nimetas Savisaar uut meediat, mis tema hinnangul vanast trükimeediast ja ringhäälingust tunduvalt demokraatlikum ning mis on ka juba avaldanud tasakaalustavat mõju vanale meediale. „Ja ma usun, et see mõju suureneb veelgi. Eriti praeguse majanduskriisi ajal kui väga paljud lugejad loobuvad paberväljaannetest," märkis Savisaar. 

Ettekande täisteksti saab lugeda Edgar Savisaare blogist: http://www.keskerakond.ee/savisaar/