Alexela plahvatusohtlik äri: viimane solk läks Aafrikasse

Sløvåg, Norra: tsistern T3 plahvatab
24. mai 2007. Üheksa-aastane Ida Sofie Halsvik ja temast veidi vanem õde Thea Malen on üksi kodus. Pere elab Norra mere rannikul hõredalt asustatud paigas oma majas.

Kell kümme hommikul kärgatab meeletu kõmakas, mis paneb maja värisema. Siis võtab maad vaikus.

Pooleteise kilomeetri kaugusel Halsvikkide kodust asub kümnekonnast hiiglaslikust pütist koosnev Vest Tanki terminal.

Järjekorranumbrit T3 kandev tsistern on plahvatanud. Selle kuppel lendab üle reidil seisva tanklaeva ning kukub fjordi. Tsisternid T4 ja C1 süttivad samuti põlema ning lendavad õhku. Ümbruskond täitub paksu musta suitsuga.

Imekombel ei saa tol päeval Sløvågis keegi viga. Pärast tulekahju kustutamist kuulutavad Norra võimud juhtunu õnnelikuks õnnetuseks.

Kui parajasti komandeeringus viibinud perekonnapea Gjermund Halsvik koju jõuab, tunneb ta kõigepealt haisu. See tekitab mehel tugeva peavalu.

Tavaliselt sajab Sløvågis kogu aeg. Nüüd ei tule kuus nädalat taevast tilkagi. Esimene vihm peseb ühe kohaliku elaniku kollaselt vihmamantlilt värvi maha.

Tugevaid, täiskasvanud mehi tabab nõrkus. Kes suudab siiski hommikul tööle minna, lebab õhtul jõuetult sohval. Mõned naised oksendavad kogu aeg, nagu nad oleksid rasedad. Ühed kaotavad maitsmismeele, teistel ilmub nahale punetav lööve. Paljudel valutavad silmad.

Vest Tanki esindajad üritavad rahvast rahustada. Pole midagi hullu, pilsivesi plahvatas!

Suures laevakompaniis töötav Halsvik on külastanud paljusid maailma naftasadamaid. Ta teab, et pilsivesi tekib laevapõhja kondenseerunud vee segunemisel õlijääkidega. See on keskkonnaohtlik, aga ei plahvata.

Halsvikile meenub, et terminali ümbruses lehkas juba ammu enne õnnetust. Tavaliselt tekkis hais ühes naftatankerite saabumisega Vest Tanki.

Paldiski, Eesti: 25 000 krooni trahvi
Sløvågi plahvatuse mõistmiseks tuleb minna ajas tagasi. 31. juuli õhtul 2005 saab Harjumaa keskkonnainspektor Andrus Veskioja ülesande kontrollida vihjet Paldiskis toimuvast õhureostamisest.

Veskioja on keskkonnainspektor alles esimest aastat. Ta töötas 20 aastat matemaatikaõpetajana, kuni koolist tüdines. Paldiskis elab mees 90ndate algusest, kui kohalikud venelased kutsusid eestlastest uusasukaid "okupantideks".

Oma kodu juures, sadamast paari kilomeetri kaugusel Veskioja haisu ei tunne. Ent see kargab ninna linna esimeste majadeni jõudes. Sadamani jääb veidi üle kilomeetri.

Üle-eelmisel õhtul saabus Lõunasadamasse naftatanker Stavanger Eagle, kuhu pumbatakse bensiini lähedal asuvast Alexela Terminalist.

Nina ütleb Veskiojale, et õhureostus on fakt. Ta kutsub Tallinnast kohale riikliku keskkonnauuringute keskuse spetsialistid. Mõõtemeeskonna saabumiseni kulub üle tunni, mille jooksul hais tasapisi lahtub.

Ikkagi teeb Veskioja kindlaks, et terminal ületas välisõhku lubatavate saasteainete heitkogust 15,7 korda.

Seaduse kohaselt on tegemist väärteoga, mille eest saab firmat trahvida kuni 30 000 krooniga. Veskioja määrab ­peaaegu suurima võimaliku karistuse - 25 000 krooni.

Alexela Terminal ei vaidle trahvile vastu. Firma on laadinud tankerisse 30 000 tonni autokütust, kulutades selleks 47 tundi ehk veidi alla kahe ööpäeva. Mida kiiremini kütust pumpad, seda vähem pead maksma reederile laeva kasutamise eest. Samas tekitab kiirem pumpamine rohkem haisu.

Kui Alexela Terminal järgiks seadust, kestaks Stavanger Eagle'i laadimine Veskioja arvutuste kohaselt kaks nädalat. Tänu õhu saastamisega saavutatud kokkuhoiule võib firma visata Eesti riigile rahumeeli pataka kroone.

Rahvusvahelises naftaäris pole 25 000 krooni üldse mingi raha.

Kütuse pumpamine lõpeb kell kümme õhtul ning Panama lipu all sõitev tanker võtab suuna Taani väinade poole. Augustis jõuab alus Lääne-Aafrikasse Togosse.

Just Alexela Terminali jõulisel kaasabil saab pisikesest Togost 2007. aastal Eesti suuruselt kaheksas eksporditurg. Eesti majandus saab igast kolmekümnest välismaalt teenitud kroonist ühe krooni tollest Lääne-Aafrika riigist.

Amsterdam, Holland: naftaäri kuningad
Helilooja Gustav Mahleri auks ristitud tänaval Amsterdami ärikeskuses seisab orientiirina üksteise peale laotud kingakarpe meenutav kõrghoone. Selle autor on kuulus Jaapani arhitekt Toyo Ito. Tema majas suudavad pidada peakorterit vaid väga jõukad firmad.

Üks neist on Trafigura Beheer, maailma suurimaid sõltumatuid naftakauplejaid. Firma aastane käive ületab 600 miljardit krooni ehk Eesti riigi kuue aasta eelarvet. 2004. aastast omab Trafigura viiendikku Alexela Terminali aktsiatest. Hollandlaste partneriteks on killuke tõelist võimu Eesti majanduses: terminali tegevjuht ­Heiti Hääl, endine hansapankur ­Tiina Mõis, kütuse- ja kasiinoärimehed Juhan Kolk, ­Urmas Past ning teised.

Hääl ja tema kompanjonid olid Trafigura kampavõtmisest vägagi huvitatud, sest see andis võimaluse pista jalg üleilmse naftabisnise ukse vahele. Eestlaste endi tahtest jäi selles äris väheks. "Ma võin Moskvas mööda Sadovoje koltsod käte peal käia, aga see ei aita," kurtis Heiti Hääl kolme aasta eest Ekspressile.

Trafigura juhtimisel algab Eesti tütarfirma kiire areng ja laienemine. Paldiski terminali spetsialiteediks saab b l e n-
d i m i n e ehk erinevate kütuste kokkusegamine.

Alexela üheks kuulsamaks tooteks kujuneb African Blend - niimoodi kutsuvad konkureerivad ärimehed Paldiskis valmistatud ja Aafrikasse müüdud kütust.

"Kui põlema läks, siis võis juba Aafrikasse müüa," itsitavad ärisse pühendatud ettevõtjad.

Tegemist on väga viletsa kvaliteediga bensiiniga, mille müümine Eestis ega Euroopas ei tuleks kõne allagi. Aga Aafrikas on see täiesti seaduslik.

Paldiski, Eesti: mürgipada podiseb
Juulis ja augustis 2005 saab Koplis asuv Harjumaa keskkonnainspektsioon paldiskilastelt ligi sada kaebust haisu kohta. Süüdlast teavad kõik.

"Kaebuste esitamise aeg langeb kokku bensiini ja teiste kemikaalide laadimistöödega Alexela Terminali mahutipargis," kirjutab inspektsiooni juhataja Tiia Klaar Paldiski linnavalitsusele.

Keskkonnainspektorid võivad teha ainult trahvi, laadimistööde peatamine on linnavalitsuse otsustada. Seda inspektor Klaar halva ilma korral soovitabki.

Paldiski linnapea Kaupo Kallas saadab septembris 2005 Alexela Terminalile ametliku ettepaneku loobuda bensiini pumpamisest linna poole puhuvate lõunakaarte tuulte korral.

Terminali juht Aarto Eipre rahustab linnapead, et firma kavandab bensiiniaurude kokkukogumise seadet. Tegemist on keerulise süsteemiga, mis võib vale projekteerimise korral plahvatada. Kuni seadme käivitamiseni lubab Eipre piirata bensiini laadimist ebasoodsate tuulte korral.

Novembris 2005 teeb keskkonnainspektor Veskioja terminalis kontrollkäigu. Ettevõtte tegevuse logiraamatut sirvides märkab ta sissekandeid, kus on juttu benseenist, metanoolist, paraksüleenist ja ­isopreenist. Kõik need on mürgised naftakeemiatooted.

Kehtiv saasteluba võimaldab Alexelal ajada äri vaid bensiini ja diislikütusega. Seega on firma terve aasta rikkunud seadust. Seekord kirjutab Veskioja välja 10 000 kroonise trahvi.

Samuti on ettevõte esitanud riigile valeandmeid õhku paisatud saasteainete koguste kohta. Ületatud heitkoguste eest määrab Veskioja Alexela Terminalile kõrgendatud, kümnekordse saastetasu. Arve ületab 550 000 krooni.

Sløvågi, Norra: põrandaalune keemiaköök
2006. aasta sügisel alustab Trafigura koostööd Sløvågis asuva Vest Tankiga. See kuulub norrakast ärimehele Trond ­Emblemile. Ta on ostnud kokku hunniku vanu tsisterne ja ühendanud need omavahel torudega. Ametlikult tohib terminal võtta sadamat külastavatelt laevadelt vastu vaid pilsivett. Tegelikult käivitub Vest Tankis salajane keemiaköök.

Sløvågisse hakkavad saabuma naftatankerid USAst, Texase osariigist Brownsville'ist. Laevad veavad bensiini tootmisel üle jäänud naftatooret. Inglise keeles tuntakse seda kui coker gasoline. Eesti naftaärimehed kasutavad nimetust "tugevasti krakitud bensiin".

Brownsville'ist saabuv kaup pärineb Mehhikost. Selle eripära on väga suur väävlisisaldus, 8500 ühikut miljoni kohta. Nii kõrge näit teeb coker gasoline'i kasutamise arenenud riikides võimatuks. Euroopas tohib bensiinis olla väävlit kuni 50 ühikut miljoni kohta.

Coker gasoline'i turg asub Lääne-Aafrikas. Seal võib bensiinis olla väävlit Euroopast sada korda rohkem ehk 5000 ühikut miljoni kohta.

Enne Aafrikasse viimist vajab coker gaso­line töötlemist. Esimene osa sellest toimub Sløvågis, kus last pumbatakse laevalt Vest Tanki tsisternidesse. Seal lisatakse coker gasoline'ile kraanivett ja naatriumhüdroksiidi. Kütuse väävlisisaldus väheneb ning hulk kahjulikke aineid langeb sademena tsiternide põhja.

Töödeldud coker gasoline pumbatakse Vest Tankist tagasi laevadele, mis sõidavad nüüd Eestisse. Paldiskis voolab tooraine torusid pidi Alexela Terminali tsisternidesse, kus hakatakse lisaainete abil tõstma selle oktaanarvu. Nii valmibki aafriklastele kõlbulik autokütus.

See äri peab olema erakordselt tulus. Coker gasoline'ile pole maailmas erilist nõudlust, seega saab Trafigura selle kätte väga soodsa hinnaga.

Lisaks Norras asuvale Vest Tankile korraldab Trafigura väävli väljapesu ka otse tankerite pardal. Nende hulgas on kurikuulus Probo Koala, mille jäätmete mahavalamine põhjustas Côte d'Ivoire'i 16 inimese surma ja tuhandetel mürgituse.

Aafrika kütuseturu taset näitab üks Trafigura tolleaegne teade, et Probo Koala ei saanud mürgituse tekitanud jäätmeid Nigeerias ära anda, sest "oli põhjust kahtlustada, et kohalik jäätmekäitleja võiks püüda jäätmeid edasi müüa madala kvaliteediga bensiini pähe kohalikul turul".

Paldiski, Eesti: Alexela rahastab poliitikuid
Septembris 2006 käivitab Alexela Terminal Paldiskis bensiiniaurude põletamise seadme. Lindi lõikab läbi keskkonnaminister Villu Reiljan. Tema juhitud Rahvaliidu suurimate rahastajate seas on nii Alexela Terminal kui ka selle juht Heiti Hääl.

Pidulikust avamisest hoolimata on ligi 40 miljonit krooni maksev haisutõrjemasin alles katsetusjärgus. Kaks nädalat hiljem toimuva tanklaeva laadimise ajal kannab tuul bensiinileha jälle linna peale.

Inimesed kutsuvad kohale keskkonnainspektsiooni. Kuna terminalil puudub kehtiv välisõhu saasteluba, ei tohiks sel päeval ühtki liitrit bensiini pumbata. Firma saab 25 000 krooni trahvi.

Kahe aasta jooksul, 2006-2007 kaebab Paldiski rahvas keskkonnainspektsioonile ligi nelisada korda erinevate haisude üle. Enamik seostub Alexela Terminaliga.

Kui toimub terminali õhusaasteloa taotluse arutelu, ilmuvad sinna vihased naised. Keegi hüüab: "Paldiskis on kõik tore, aga lapsed on 98 protsenti haiged!"

Haisuvastaste eestvedajaks kujuneb linna venekeelse kooli eesti keele õpetaja Jekaterina Štroman. "Kuidas mõjuvad toksiliste ainete doosid inimeste tervisele ja eriti lastele? Kuivõrd kasvab Paldiski naiste viljatus? Kuidas mõjuvad toksilised ained sõjaväehospidalile?" pommitab Štroman nii ärimehi kui ka linnaametnikke. Vastuseid ta ei saa.

Paldiskilanna Ljudmila Pizorenko pöördub 2007. aasta algul Paldiski ja ­Keila kiirabis­se tugeva ­lämbumishäire ja hingamisteede tursega. Naise ­vaevuste põhjuseks peetakse allergiat, kuid eriarsti testid lükkavad ­diagnoosi ümber.

Pizorenko, nagu paljud tema naabridki, kahtlustavad oma tervisehädade süüdlasena Alexelat. "Terminali omanikud ei tohiks unustada, et see linn, mis nende jaoks on lihtsalt äriprojekt, on kellegi jaoks ka kodu!" kuulutab kohalik turismiettevõtja Marika Eomois.

Lähim elumaja asub terminalist vaid 500 meetri kaugusel.

2007 saadavad Paldiski naised palvekirja president Toomas ­Hendrik ­Ilvesele: "Nõuame terminali tegevuse keelamist, kuni selle tööst ei kõrvaldata tegureid, mis kahjustavad linna elanike tervist."

Alexela Terminali juhid ilmutavad äri ajamisel silmapaistvat nupukust. 100 000 kuupmeetri tsisternide juurde ehitamine tooks kaasa pikaajalise ja kuluka keskkonnamõju strateegilise hindamise. Selle vältimiseks teatab ettevõte kõigest 98 000 kuupmeetri suuruse laienduse soovist.

Veebruaris 2007 otsustab Paldiski linnavolikogu esimees Jaan Mölder, et keskkonnamõju hindamist pole vaja. Tema poja Jaan Mölder noorema rallikarjääri sponsor on muide Alexela.

Eivindvik, Norra: vesi nagu diisel
Kevadel 2007 teevad Trafigura äripartnerid Norras saatusliku vea. Coker gasoline'i puhastades on Vest Tanki kogunenud hunnik eriti mürgist sadet, mida terminali töötajad üritavad aluse lisamisega kahjutuks teha.

Oskamatusest käivitavad nad vastupidise protsessi. Solgi temperatuur tõuseb, kuni kärgatab plahvatus, mahuti mattub leekidesse, taevas kattub musta tossuga ning ümbruskonda lämmatab öökimaajav hais.

Eivindviki külas otse fjordi kaldal perearsti­keskust pidava doktor Tommy ­Normani vastuvõtule ilmub suvel 2007 üha rohkem rahvast. Sløvågi ümbruse 200-300 tööealisest inimesest kannatavad eri tervisehädade all rohkem kui pooled.
Ühel päeval ütleb üks inimene, et ta ei joo enam kohalikku vett. See on diiselkütuse maitsega. Norman võtab veest proovi ja saadab selle Lääne-Norra suurimasse linna Bergenisse analüüsida. Kui proovi sisaldav anum laboris lahti tehakse, pääseb valla nii jube hais, et terve hoone evakueeritakse.

Juunis 2008 näitab Norra riigitelevisioon sensatsioonilist saadet Sløvågi õnnetuse tagamaadest. Pärast seda sõidab keskkonnaminister Erik Solheim kohale ja palub inimestelt nende hättajätmise pärast vabandust.

Vest Tankis toimunud plahvatust uurib Norra keskkriminaalpolitsei. Norra keskkonnainspektsioon on esitanud nii Vest Tankile kui ka Trafigurale süüdistuse ebaseaduslikus jäätmekäitluses.

Sløvåg, Norra: Heiti Hääl tegutseb
Päev enne katastroofi on eestlased leppinud kokku Sløvågi terminali omandamises. Hoolimata õnnetusest tehing toimub ning täna kannab Vest Tank nime Alexela Sløvågi. See kuulub Eestis registreeritud aktsiaseltsile Alexela Logistics. Mõlema firma eesotsas on Heiti Hääl.

Tulekahju jäljed koristatakse Sløvågis ruttu. Mahapõlenud tsisternidest kokku kogutud sodi viiakse Taani ohtlike jäätmete käitlustehasesse.

Algab uute mahutite ehitus. Äriplaani kohaselt peab Sløvågist saama vahejaam Murmanskist saabuvale Vene naftale.
Hääl külastab Sløvågi korduvalt, muu hulgas kolm päeva pärast õnnetust. Kui Norra televisioon plahvatuse kohta arvamust küsib, vastab suitsu pahviv ärimees: "Shit happens in life."

Bergen, Norra: vereproovid 800 inimeselt
Haukelandi ülikooli kliinikumis istub mäevaatega kabinetis kutsehaiguste osakonna juhataja Tor Aasen. Ta on uurinud paljude elukutsete esindajaid, kes viisid tema rahva maailma jõukaimate hulka. Kaevurid, meremehed, nafta- ja keemiatöötlejad maksid selle eest oma tervisega.

Möödunud aasta lõpust juhib Aasen 15liikmelist uurimisrühma, mis teostab Sløvågi elanike terviseuuringut. Arstid jälgivad 800 inimest. Pooled neist hingasid plahvatuse käigus õhku paiskunud kemikaale sisse. Teised jäid õnnetusest puutumata, moodustades tulemuste võrdlemiseks vajaliku kontrollrühma.

Aaseni tiim otsib võimalikke vastsündinute väärarenguid ja vähijuhte. Norra riigi tellitud uuring kestab vähemalt viis aastat ja maksab üle 30 miljoni Eesti krooni.

Üks läbivaatus võtab poolteist tundi. Patsient täidab põhjaliku terviseankeedi, arst kontrollib tema reflekse ning võtab 20 erinevat vereproovi.

Oma esimese raporti peavad teadlased esitama tänavu suvel. Aasen ei tea veel, mida ta öelda saab. Igal juhul kavatseb ta olla personaalsete diagnoosidega väga ettevaatlik.

Paldiski, Eesti: ei mingeid terviseuuringuid
Juba suvel 2005 kirjutasid 1200 Paldiski elanikku alla pöördumisele, et lõpetataks linna mürgitamine ja antaks seletusi terminali laienemise kohta.

Ka president Ilvesele saadetud palvekirja olulisemaid punkte oli nõue korraldada elanike korralist tervisekontrolli ning teha kliinilised ja laboratoorsed uuringud.

Paldiski linnavalitsus ei korraldanud mingeid tervisealaseid uuringuid, ütleb turismiettevõtja Marika Eomois. Perearstid ei andnud isegi välja statistikat, milliste hädade üle elanikud seoses haisuga kaebasid.

Tänaseks on kaebused haisu üle kahanenud. "Kui aga kütust kiiresti tankeritele pumbatakse, siis haiseb endistviisi," räägib Jekaterina Štroman. "Ja kui on tugev tuul, siis on õhk selle aja peale juba puhas, kui inspektor Tallinnast kohale jõuab."

Sløvåg, Norra: doktor kardab sissemurdmist
Doktor Tommy Norman on jõudnud toimunu üle kahe aasta jooksul palju mõelda. Täna on ta kindel, et inimesed oleks tulnud Sløvågist evakueerida. Vähemalt kümne kilomeetri raadiuses. Aga isegi lasteaed tegutses edasi. Nüüd on sääsed sellest piirkonnast täielikult kadunud.

Norman hoiab oma patsientide haiguslugude originaale kohalikus pangas kahekordses seifis. Ta kardab, et keegi võib tahta neid kui asitõendeid ära varastada. Et mõjutada kohtuprotsessi, mis arvatavasti ühel päeval tuleb.

Kaks aastat hiljem tunneb Sløvågis kergelt ikka veel õnnetuse lõhna. Ehedal kujul saab seda nuusutada Norra riigitelevisioonis, kus hoitakse kõrvalises kohas anumat õnnetuspaigalt salaja välja toimetatud vedelikuga.

Kui kork maha keerata, roomab nõust välja uskumatult terav hais nagu kuri džinn. Öäkk! Ruttu kork peale!

Tallinn, Eesti: Alexela enesevalitsus
Alexela ärisid juhitakse Mustamäelt Kadaka autoturu lähedalt ilmetust nõukogudeaegsest majast. Kuna Heiti Hääl viibib selle nädala algul välismaal, kohtub meiega Paldiski terminali tegevjuht Aarto Eipre. Ta on firma väikeosanik. 2007. aastal hindas ta oma aktsiaportfelli väärtust kümnele miljonile kroonile.

Eipre on rahu ise. "Meie tegevus on olnud täiesti seaduslik," ütleb mees. Ta räägib, et Alexela ei ole võtnud vastu ega laadinud laevadele keelatud jäätmeid. Firma segab vaid kokku erinevaid kütuseid. Blendimist tehakse maailma naftasadamates alates Rotterdamist aastakümneid ja hoopis suuremates kogustes.

Sõltuvalt väävlisisaldusest viiakse Paldiski toodangut ka näiteks Ameerikasse, "mitte ainult Aafrikasse, kus on kõige nõrgemad normid".

Enamik Alexela toorainest pärineb Venemaalt. Pärast pronksiööd kuivas ligi pool ärist kokku. Kuna Venemaaga ei saa praegu otse äri ajada, tuuakse suurem osa kütusest Paldiskisse laevadega Läti ja Leedu kaudu.

Eipre rõhutab, et Alexela on Paldiskis keskkonnakaitsesse palju raha pannud. Mullu suvest töötab terminalis seirejaam, mis mõõdab naftaaurude sisaldust õhus.

"Kaebusi on ikka edasi tulnud. Meid süüdistatakse ka siis, kui linnas asfalteeritakse tänavaaukusid. Inimesed arvavad alati, et haiseb Alexela," ütleb Eipre.

Alexela äri küll haises, aga see oli raha hais.

Kuidas Togost sai Eesti suuremaid eksportturge

Mineraalsete kütuste, mineraalõlide ja nende
destilleerimissaaduste eksport (mld kr)
               2004  2005  2006  2007  2008*
Gibraltar 0,1     1,5      5,5     0        0
Togo       0        0         1,2     4,2     0,1

* 11 kuud. Allikas: Statistikaamet

• Eesti riigimehed ja ettevõtlusjuhid rõhutavad, et meie tuleviku võti on eksport. Mida aga meie ettevõtted tegelikult välismaale müüvad, rahvas ei tea.
• Nõukogude võimu viimastel aastatel toimus Eesti kaudu täiesti avalikult, kuid ühiskonnale märkamatult hoogne metalliäri, mida palistas läbikukkunud ärimeeste laipade rida. Tallinna nimetati tookord hellitavalt Metallinnaks.
• Aastal 2005 käivitus meie kõigi silme all, kuid rahvale märkamatuks jäädes samamoodi hoogne äri bensiiniga, mis reostab loodust ja lõhub mootoreid. Seda ei tohi müüa Euroopa Liidus, kuid globaalsed kasumikütid leidsid sellele turu nõrgemate nõuetega Aafrikas.
• Just sellega on seletatav, et aastal 2006 sai Eesti suuruselt kaheksandaks ekspordipartneriks Gibraltar. Tolles Briti koloo­nias laaditi kütus Paldiskist tulnud tankeritelt ümber Aafrikasse läinud laevadele.
• Aastal 2007 skeem muutus ja tankerid hakkasid sõitma Paldiskist otse Aafrikasse. Eesti suuruselt kaheksandaks ekspordimaaks tõusis vähetuntud riik Togo. Me müüsime sinna rohkem kaupu kui Inglismaale, Taani või Ukrainasse.
• Eestist hakati bensiini vedama isegi naftarikkuse poolest tuntud Nigeeriasse.
• Eesti kütusefirmadest osales selles äris Alexela Terminal, võib-olla ka teised.
• Praeguseks on eksport Togosse kahanenud endisele tasemele. Küll aga näitab riiklik ekspordistatistika, et mullu kasvas märgatavalt mineraalsete kütuste müük USAsse, Soome ja Nigeeriasse. Uue olulise sihtriigina lisandus Angola.

Eesti panus maailma majandusse
Üleilmne solkbensiiniäri käib Paldiski kaudu

USA
Nafta jõuab torujuhet pidi Texasesse, kust ta toimetatakse tankeritega Euroopasse.

MEHHIKO
Siit saadakse väga suure väävlisisalduseganaftat ehk nn Maya crude'i.

NORRA
Siin püütakse naftast võimalikult palju väävlit eemaldada. Kevadel 2007 lendab väävlipesuga tegelnud terminal õhku.

EESTI
Paldiskis toimub kütuse segamine. Liiga suure väävlisisalduse tõttu viiakse bensiin Aafrikasse.

VENEMAA
Enamik Alexela toorainest pärineb siit, pärast pronksiööd saabub see laevadega Läti ja Leedu kaudu.

HOLLAND
Globaalse haardega toorainehiid Trafigura Beheer on registreeritud Amsterdamis.

SUURBRITANNIA
Kütuseäriga tegeleva Trafigura Energy juhtimine käib Londonist.

GIBRALTAR
Eestist toodud kütus pumbati algse skeemi kohaselt siin ümber Aafrikasse minevatele tankeritele.

CÔTE D'IVOIRE
Tanker Probo Koala mürgised jäätmed valati siin maha. 16 inimest suri, tuhanded said viga.

TOGO
Eesti suuruselt kaheksas ekspordimaa aastal 2007. Kütust veeti ka teistesse Lääne-Aafrika riikidesse.