Persoon: Toomas Sildam, kes sa oled?

Tänase Eesti vabariigi presidendi pressibüroo juht, omaaegne superreporter Toomas Sildam oli 1992. aasta suvel ootamatult sedavõrd täbaras olukorras, et Ekspress lihtsalt pidi kirjutama temast persooniartikli. Kirjutajaks tänane kommunaalpoliitik Juhan Hindov. Jälgi stiili - tegelaste eesnimesid kasutati siis vist vaid häda sunnil.

Pikk ja kerekas mees kirjutab kuumadel päevateemadel, enamasti politseist. Varematel aegadel tõi Toomas Sildam (30) oma kirjatükkidega kuulsust ENSV miilitsale. Kolleegid meenutavad, nagu oleks Sildam ajakirjandusse tulnudki siseministeeriumi kummalise soovitusega.
„Täielik jama, pole olnud mingit soovitust," ärritub Sildam.
Mees tuli ajakirjandusse lastelehest Säde, kuhu tollane peatoimetaja Juta Renzer noore sulemehe tööle kutsus 1981. aastal. Neli aastat hiljem algas ajakirjanikupõli „Noorte Hääles", nüüd siis „Päevalehes"

Püstolreporter Sildam on võimas. Toompeal pole kabinetti, kuhu Sildam sisse ei saaks, kui mäng küünlaid väärib. Laua peale jäänud dokumentidest võib osav mees kõmulise loogi välja pigistada. Kiire sule ja hea reaktsiooniga kirjutas Sildam ennast Eesti ajakirjanike eliiti. Sulerüütlina käis Sildam Afganistanis 1989. aastal. Mitmed Eestimaa pojad leidsid seal oma otsa, võideldes võõravõimu huvide eest. Sildam tuli tervelt tagasi. Saatus hoidis infokandjat. Põnevuslugudega tuli kuulsust juurde. Maailma eest saladuses hoitud rõvedusi ei näidatud Toomaselegi.
Kuidas sattus Sildam vallutussõda vaatama?
Sildam ütleb, et sõita aitasid eksminister Marko Tibar ja Tallinna sõjakooli endine ülem, Afganistani-mees kindral Gnezdilov.

Toompea seinad sahistavad, et tollane peaminister Indrek Toomegi aitas Toomase sõidule kaasa. Võib olla, kuid mõne aasta pärast tehti „Vaba Eestit".
„Mulle esitatud süüdistused on absurdsed. Julgeoleku polkovnikut Gennadi Agrovi nägin viimati 1988. aastal," ütleb Sildam. Nägemine ja suhtlemine on kaks erinevat asja. Võib ju näiteks mõni aasta alguses toimunud telefonikõne meelest minna. Erinevalt Made protsessist, kus nõuti KGBs kasutatavat agendi nime, on see nüüd välja hõigatud - Kristjan.

Kas tõesti operatiivtöös vaikimise hinda õppinud Toots ja Klandorf niisama avaldusi loobivad? Kummaline kuid praegu lasevad nad väidetava Kristjani ikka Toompea lossi sisse.
Sildam ei taha mehi „automaatselt" kohtusse kaevata. Sõber Klandorfi pärast muuhulgas. Sildam näitab Klandorfi perelt mälestuseks saadud fotot. Südamlik. Sildamil tekkivad eetilised probleemid. Süüdistus KGBga koostööst püsib. Sildam aga pole veel otsustanud kas minna kohtusse või mitte. On ju kõik tema arvate absurd. Kas on, kui meenutada KGB kindralmajori Kalugini sõnu: „ Iialgi ei tohi alahinnata loomingulist potentsiaali."
Toomas Sildam tunneb tooni. Oskab olla džentelmen elegantses ülikonnas ja rahvamees teksapükstes. Mõlemas saab infot küllaga. Siilisoeng on laitmatult korras. Suur mees domineerib „Päevalehe" toimetuses. Talle vastuvaidlejaid leidub napilt. „Sildami elu ongi ajaleht. Võimas vend, kes igal juhul info välja ajab," ütleb lehe peatoimetaja Margus Mets.

Info käes, mis edasi? Oletagem hetkeks, et Tootsi-Klandorfi avalduses esitatu vastab tõele. Oletagem, et Sildam on Kristjan.
Raadiomees Harri Tiido nimetas Sildamit kogu loos vaid mutrikeseks. Sildam lubas mitte solvuda. Ja õigusega sest nii või teisiti pole ta kruvike. Sildam viibib tihti Arnold Rüütli kaaskonnas Balti Nõukogu istungitel Vilniuses, Jurmalas, Tallinnas. Sildam tunneb ennast kui kala vees tähtsatel vastuvõttudel. Isegi ekspeaminister Savisaar võttis mehe Siberi-turneel oma lennukisse. Ja kõikjal info, info...
Sildam viibib oluliste läbirääkimiste kuluaarides. Eesti-Vene kõnelustel oli Sildam platsis juba Narva-Jõesuus. Mitme parlamendisaadiku, ministri või mõne teise prominendiga Sildam sinatab, on raske kokku lugeda.

„Me hindame väga oluliseks Vadim Bakatiniga sõlmitud kokkuleppeid," kirjutavad eksministrid Olev Laanjärv ja Raivo Vare avalduses vastuseks süüdistustele ebaprofessionaalses tegutsemises KGB struktuuride kõrvaldamisel Eestist.
Kui KGB väidetav sisseimbumine Eesti riigi struktuuridesse toimus, oli Sildam sinasõber ka Olev Laanjärvega.
Jääb vast edaspidigi, kui Klandorf ja Toots kohtus kaotajateks jäävad.
Kummaline, miks „Päevaleht" vaikib, kui tema meest kimbutatakse. „Kuku" -raadios ütles Tiido, et kui rünnatakse ajakirjanikku, rünnatakse ajakirjandust.
Tsunftiau koha pealt oleks hea, kui Toomas Sildam aitaks sulemeeste hea nime eest seista. Kohtus selguks, kas vassib eriteenistus või Sildam.