10 miljoni dollari pettuse uurimise saladus
(2)
Kümmekond aastat tagasi tundus Eesti keskkriminaalpolitsei uurimisrühmale, et nad on suure saladuse jälil.
Riiklik Põhja-Eesti Pank laenas 1993. aastal segastel asjaoludel kahtlastele välismaalastele kümme miljonit dollarit. Valuutakursi järgi oli tegemist 130 miljoni krooni ehk tollases mõistes uskumatult suure rahaga.
Interpolilt saadud info kohaselt liikus raha Šveitsi Villa Paradiso nimelise firma arvele, mida käsutas keegi Mario Bertelli.
Bertelli jagas summa pooleks, siirates viis miljonit dollarit doktor Tavasso ja teist sama palju Vito Schiralli arvetele.
Schiralli nimi oli uurijatele juba hästi tuttav ning ta kuulutati tagaotsitavaks. Bertellist ei teadnud eestlased midagi, seetõttu otsustati mees esialgu vaid tunnistajana üle kuulata.
Keskkriminaalpolitsei komissar Henri Sepp sõitis ekstra selleks novembris 1998 Põhja-Itaaliasse Trento linna. Itaalia seaduste järgi korraldas ülekuulamise kohalik kohtunik, kuid eestlane tohtis juures viibida.
Bertelli ei jätnud Sepale eriti meeldejäävat muljet. "Ta nägi välja nagu Schiralli oma politseifotol," meenutab Sepp aastatetagust kohtumist.
Ülekuulamine ise osutus eestlasele ülimalt huvitavaks. Selle käigus esitas kohtunik Bertellile küsimuse, kas ta tunneb Schirallit.
Bertelli näitas seepeale oma äriimpeeriumi skeemi. Schiralli olevat soovinud temalt mõned hotellid ära osta. Tehingu hind olnud täpselt kümme miljonit dollarit. Paraku maksnud Schiralli ära vaid poole kokkulepitud rahast.
Seni oli Eesti politsei pidanud Bertellit vähetähtsaks tankistiks. Nüüd tundus Sepale, et tõde võib olla vastupidine. Kas polnud Schiralli hoopis Bertelli töömesilane?
Trento politseiülem oli rääkinud Eesti kolleegile juba eelmisel päeval, et Bertelli on mees kõrgklassist. Ta oli tuntud kui kohalike poliitikute helde rahastaja. Tema hotellides kohtusid tihtilugu Itaalia, Venemaa jt riikide organiseeritud kuritegevuse tipud.
Kohtus Bertelli juttu kuulates tekkis Sepal kahtlus, et pool Eestist pihta pandud rahast võib olla endiselt itaallase käes. Nimelt iseloomustas Bertelli saladuslikku Tavassot kui oma pankurit.
Täna usub Sepp, et kindlameelselt tegutsedes oleks Eesti riigil õnnestunud see raha tookord välja nõuda. Bertelli polnud ju sel hetkel veel pankrotis.
Miks varastatud raha kätte saada ei proovitud, on jäänud Sepale mõistatuseks.
Rahandusministeerium, Eesti Pank ega Põhja-Eesti Panga üle võtnud Ühispank ei esitanud selleks kohtus ühtki taotlust.
Tol korral Itaalias käies tegi Sepp veel ühe avastuse. Eesti võimud olid kuulutanud Vito Schiralli rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, paraku vähimagi eduta. Ta paistis olevat kadunud nagu tina tuhka.
Seppa võõrustanud Trento politseinik heitis korraks pilgu oma andmebaasi ja teatas, et tagaotsitav elab Veronas.
See tuli Sepale suure üllatusena. Schiralli oli täiesti olemas! Aga miks teda kinni ei võetud?
Nimelt võis Itaalia kodanikke võtta vahi alla vaid Itaalia kohtu otsusel. Ainult Eesti õigusabipalve alusel ei saanud kohalik politsei mehega midagi ette võtta. Veelgi enam hämmastas Seppa, et vastav teade oli saadetud Roomast Eestisse juba märtsis 1998. Arusaamatul põhjusel oli oluline sõnum läinud kusagil Interpoli koridorides kaduma ega jõudnud keskkriminaalpolitsei uurijateni.
Sepp rääkis kõigest sellest itaallasest kohtunikule, kellega ta p&au ml;rast Bertelli ülekuulamist juhtumisi samas rongis sõitis. Kohtunik arvas, et nad jõuavad Veronas rahulikult väikese peatuse teha ja Schirallile tere ütlemas käia. Millekski ametlikuks, ei ülekuulamiseks ega ammugi mitte vahistamiseks, polnud Sepal õigust.
Natuke enne Veronat jäi rong seisma ja seisis nii kaua, et Sepp ei riskinud enam jaamas maha minna. Ta kartis hilineda Tallinna lennukile.
Nii jäi Sepal Schiralli ukse taga käimata. Pärast Tallinna tagasi jõudmist tegi ta ettepaneku anda kümne miljoni dollari pettuse uurimine Itaalia politseile üle. See tundus talle ainus reaalne võimalus vähemalt Schiralli kohtu alla andmiseks.
Miks seda ei tehtud, ei oska Sepp tagantjärele öelda. Ta lahkus politseist mõne aasta pärast ja tegutseb nüüdsel ajal eraettevõtluses.
Keskkriminaalpolitsei hoidis Schirallit tagaotsitavate nimekirjas kuni läinud aasta lõpuni. Siis lõpetas prokuröri abi Tambet Grauberg tema tabamiseks alustatud kriminaalasja seoses kuriteo aegumisega.
Välja petetud rohkem kui sada miljonit krooni jäigi Eesti riigil tagasi saamata. Ainsatena anti kohtu alla Eesti Panga president Siim Kallas ja tema nõunik Urmas Kaju. Mehed jäid lõpuks õigeks.
Mis tundeid tekitab endises uurijas sõnum Mario Bertelli vanglakaristusest?
"Mul on temast kui vanast mehest natuke kahju," mõtiskleb Sepp. "Ta sai ikkagi kaheksa aastat. Anname talle au. Ta oli nii hea kelm, et suutis meil väga lugupeetud inimestele koti pähe tõmmata."
Itaalia kohus mõistis Mario Bertelli vangi
* Läinud nädalal karistas Itaalia Brescia provintsi appellatsioonikohus endist suurärimeest Mario Bertellit kaheksa-aastase vanglakaristusega. Sama mees oli seotud 1993. aastal Põhja-Eesti Pangas toimunud 10 miljoni dollari pettusega.
* Brescia mammutprotsessi kõrval mõjub sügisel Tallinnas algav maadevahetajate kohtuasi õige tagasihoidlikuna. Itaalias seisis korraga süüpingis koguni 60 inimest.
* Tosin Bertelli lähimat kaastöötajat saatis kohus mõneks aastaks trellide taha, neid rahastanud 45 pankurit aga tunnistas õigeks.
* 62aastase Bertelli viisid trellide taha majanduskuriteod, mis seotud tema kontserni Italcase pankrotiga. Firma omas hotelle ja kuurorte mitmel pool Itaalias.
* Bertelli oli ennast nullist üles töötanud ärimees, kes lendas oma parimatel päevadel ringi eralennukiga.
* Milano ajaleht Corriere della Sera kirjutas: "Ta mõjus veenvalt ja eelarvamustevabalt. Ta oli osav. Ta koondas enda ümber kümneid oskustöölisi ja väikeettevõtjaid, kes uskusid tema projektidesse ja eelkõige tema likviidsusesse. Mida aga polnud. Ta maksis maalritele stuudiokorteritega ja külvas väikeehitajad üle mootorpaatidega."
* Bertelli ärid läksid pauguga pankrotti 2001. aastal, jättes maha ligi kümne miljardi Eesti krooni eest võlgu. See oli tol ajal Itaalia kinnisvaraäris suurimaid krahhe.
* Bertelli ei jäänud aga norutama, vaid alustas kosmeetikavahendite tootmist. Ametlikult juhtis seda tema abikaasa, kel lasus muuseas rahapesukahtlus. Bertellide perefirma aga kandis eestlastele hästi tuttavat nime - Villa Paradiso.
