Juba kolm aastat on Eestis kestnud riigi poolt rahastatud programm suitsetamisest loobujatele.

Kahekümne kuues haiglas on avatud nõustamiskeskusi, kus suitsetajad saavad teha psühholoogilisi teste, neile töötatakse välja individuaalne käitumise muutmise plaan ning kui asi on päris hull, siis saab ka retsepti "suitsetamisvastastele" tablettidele.

Psühholoogilised uuringud üle maailma näitavad, et ilma kõrvalise abita on võimelised sigarettidest loobuma vaid kolm protsenti nikotiinikutest. Seepärast on riiklik tugi tasuta nõustamisteenuse kujul olnud väga ilus žest. Paraku on hea pakkumine suitsetajate poolt tähelepanuta jäänud.

Selle kolme aasta jooksul on riik kulutanud nõustamiskabinettide välja arendamiseks 2,3 miljonit krooni ning arstidest-õdedest-ämmaemandatest on koolitatud 178 nõustajat.

Selle aja jooksul on nõustajate poole pöördunud 7005 inimest. Arvestades, et meil on ligi 400 000 suitsetajat (statistiliselt kolmandik elanikkonnast), siis on see piisk meres. Piisakesest omakorda suudab aasta vastu pidada kümnendik ehk umbes seitsesada inimest.

Kas on riiklik programm, mida kureerib Tervise Arengu Instituut (TAI), ebaõnnestunud, või on suitsetamisest loobumine tõesti nii kuratlikult raske, et ka riigi-miljonid pole abiks?

TAI enda 2009. aasta alguses tellitud audit (mille tegi Poliitikauuringute Keskus Praxis) kinnitab mõlemat väidet.

Mittesuitsetaja hind on kolm tuhat

Algus on paljutõotav. Nõustamisseansil korraldatakse suitsetaja elu ümber, lepitakse kokku esimene suitsuvaba päev, hiljem peetakse telefonitsi sidet, kas inimene on suutnud endale kindlaks jääda.

Kirjutatakse välja ravimeid, kui vaja. Need on tegelikult tavalised antidepressandid ning üsnagi kallid - suitsetaja peab ostma 8-10 nädala jooksul välja ravimeid umbes 2000 krooni eest.

Enamasti kaob klient pärast esimest kohtumist. Planeeritud kuuest kohtumisest realiseerub heal juhul kaks.

Miks inimesed ei kasuta tasuta pakutavat võimalust? Liiatigi kui valdav osa suitsetajaid kinnitab, et soovib pahest vabaneda.

Doktor Tiiu Härm, kes on olnud nii loobujate-projekti koordinaator kui ka suitsetajaid nõustanud, on leige huvi üle ka ise imestunud:

"Meil on igal pool info väljas, meil on palju igasugu voldikuid ja buklette, aga..." Ta toob näite enda paari päeva tagusest tööpraktikast: "Istusin kolm tundi vastuvõtutoas, kirjas oli neli klienti, kolm neist üliõpilased. Kõik üliõpilased jäid tulemata!"

Nõustajad jagavad kliendid motiveerituiks ja mittemotiveerituiks. Kõige motiveeritumad on need, kel "surm silme ees". Enamik neist, kes tulevad suitsetamisnõustamisse südame- või kopsuarstide kaudu, ka loobub sigarettidest.

Kolmandik tulijatest peab vastu kaks kuud. Pool suitsuvaba aastat on jõukohane vaid 16 protsendile nõustatavaist. Aasta pärast on järel vaid kümnendik alustajaist ning neid loetakse ka tegelikult nikotiinisõltuvusest vabanenuiks.

Väike arvutus näitab, et "pääsenute" hulga ja projektile kulunud miljonite jagamisel saame ühe mittesuitsetajate ridadesse pääsenu "hinnaks" natuke üle kolme tuhande krooni. Seda polegi nii palju, arvestades, et edaspidi hoiab tervenenud inimene Haigekassa raha kõvasti kokku.

Raha saab sügisel otsa

Praxise uuring ütleb, et septembrist lõpeb nõustamiskabinettide rahastamine.

See teeb koordinaator Tiiu Härmi väga murelikuks. "Meil ei ole suitsetajatele midagi alternatiivset pakkuda ja kui see süsteem peatatakse, siis kõik see töö, mis me oleme pikkade aastatega teinud, läheb hukka."

Tervise Arengu Instituudi direktriss Maris Jesse ei julge kinnitada, et kabinettide lahti hoidmiseks järgmisel aastal veel raha eraldatakse. "Meil ei ole kindlust öelda, et raha kabinettidele isegi aasta lõpuni leidub," ütleb ta.

Toomas Hendrik Ilves peaks aga nikotiininätsu närimise tõepoolest lõpetama, sest selle üle kahe kuu pruukimine tekitab omakorda sõltuvust. Nõustamiskabinetis ta kuuleks rohkem.

Suitsetav Eesti

  • Kõige enam vastuvõtutunde ühe nõustaja kohta oli Põlva haiglas (450 tundi aastas) ja kõige vähem PERH südamekeskuses.
  • Kõige rohkem suitsetajaid on Ida-Virumaal (30%), kõige vähem Lõuna-Eestis (26%)
  • Kõige püüdlikumad suitsetamisest loobujad on Põlvas, kus nõustaja juures käiakse kõige tihedamini.
  • Kõige rohkem suitsetajaid pöördub nõustamiskeskusse Raplamaal ning Läänemaal.
  • Kõige järjekindlamad loobujad on Pärnus, Viljandis ja Kuressaares, kus inimesed käivad nõustamiskeskuses mitu korda järjest.
  • Kõige kergemini löövad käega Narva ja Valga inimesed, kellest vaid üksikud nõustaja juurde tagasi pöörduvad.

allikas: Poliitikauuringute Keskus Praxis 2009

 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid