SUUR RAHASADU: Riik jagab toetusi isegi võlanõudjatele
Minu lapsepõlves 30 aastat tagasi oli au sees põhimõte, et abistama peab endast nõrgemaid.
Ametlikus propagandas olid tegijad Timur ja tema meeskond ning musketärid, kelle hüüdlause "Üks kõigi, kõik ühe eest!" läks väga hästi kokku kommunistliku partei "õilsa" maailmavaatega. Põnnina ei taibanud ma veel, et sovetlik režiim ei tee meid mitte rikkaks, vaid ühtemoodi vaeseks.
Ka praegu kiidan omaette Reformierakonda ja peaminister Andrus Ansipit, kes räägivad sotsiaaltoetuste puhul, et lennukilt rahakülvamine peab lõppema ning riik abistagu ainult neid, kes abi tegelikult vajavad.
Ettevõtluses käib aga asi vastupidi: siin saavad kõige rohkem abi ja toetust kõige tugevamad.
See sai mulle taas kord selgeks, kui toimetuse analüütik Margus Järv koostas pingerea asutustest, kes said mullu kõige rohkem põllumajandustoetusi.
Inglismaal tekitas subsideeritute avalikustamine kevadel pahameeletormi, sest näiteks kuninganna Elizabeth II oli saanud põllumajandustoetusi 769 000 naela.
Vaesed põllumehed laenasid linnasaksadele üle 90 miljoni
Ka Eesti edetabelit juhivad suured ning edukad. Sellised ettevõtted, kes jaksasid osta sadu hektareid põllumaad, liisisid üksteise võidu uut tehnikat, ehitasid uhkeid lautu ja sõnnikuhoidlaid.
Piimatootjate ladvikusse kuuluv Väätsa Agro oli koguni nii jõukas, et andis oma investeerimispankuritest ja kinnisvaraarendajatest peremeestele üle 90 miljoni krooni laenu.
Mis tõestab veel kord, et põllumeeste hala Mart Laari esimese valitsuse hävitustööst ja maarahva virelusest ei vasta enam ammu tõele. Tegelikult elavad nutikad farmerid nagu miškad.
Põllumehed ei varjagi, kus peitub nende edu saladus. Aravete Agro juhtkond nimetas 2007. aasta aruandes kasumi 76 protsendi suuruse kasvu allikatest esimesena "riiklike dotatsioonide ja struktuurifondidest saadavate toetuste kasvu" ning ka osaühing Weiss tõstis esile Euroopa Liidu toetusi.
Edukad farmid on saanud miljoneid kroone piimalehmatoetust, veisekasvatamise toetust, ühtset pindalatoetust, keskkonnasõbraliku tootmise toetust, natuura-alade toetust, põllumajanduskultuuride kasvatamise täiendavat otsetoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust, maaparandussüsteemide toetust, sõnnikuhoidlate toetust, nõuandesüsteemi ja teenuste toetust, diiselkütuse aktsiisi toetust, praktikatoetust jne. Isegi hanekahjustuse toetus on olemas - Voore Farm sai seda mullu 50 000 krooni. Ole vaid mees ja küsi!
Kui on õigus küsida, siis toetus tuleb!
Aruanded näitavad, et mõnedele ettevõtetele antud toetused olid sama suured nagu nende kasum.
Ehk teisisõnu: need ettevõtted saanuks läbi ajada ka dotatsioonideta.
Kuid ma pole kade. Ka põllumehed peavad mõistlikku kasumit teenima ning nende marginaalid on kaugel sedasorti röövellikkusest, mida esindab Tallinna Vesi.
Lisaks seletab PRIA, et suur osa dotatsioone on automaatsed. Need on nn ühikupõhised toetused, mida jagatakse võrdselt iga maaühiku või looma kohta, olgu taotlejaks suurettevõtja 1500 hektariga või väiketalunik 2 hektariga.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütleb, et "paljudel puhkudel võib toetuste kogusumma tõepoolest kasuminumbritega kattuda. Kuid lõviosa põllumeestest on keskmikud või väikesed, kes ilma toetusteta mingil juhul hakkama ei saaks ja toetustegagi hädap ärast ennast nulli veavad. Täna müüvad piimatootjad oma toodangut selgelt alla omahinna ning seda ei aita tasakaalustada ka toetused."
Langus paistab välja ka esimestest avalikuks saanud numbritest. Näiteks piimatootja OÜ Vändra kasum kahanes mulluselt üheksalt miljonilt kroonilt alla kahe miljoni. Ettevõtte tänavused eesmärgid on "viia tootmiskulud minimaalseks. Tõenäoliselt tuleb investeeringud külmutada ja majanduslangus üle elada."
See tähendab, et toetuste saamine muutub põllumeestele tänavu ja lähiaastatel eluliselt oluliseks.
Kasvav rahasadu EASist
Seejärel pöörasin silmad EASi poole, kust saan pidevalt teateid uutest ja üha suurematest toetustest. Näiteks juuni alguses andis president Toomas Hendrik Ilves üle EASi kõigi aegade suurimad investeerimisotsused. Kaheksa tehnoloogia arenduskeskust saavad kokku ligi miljard krooni.
Tuhlasin tükk aega EASi toetatute nimekirjas ja see tegi mu südame soojaks. On igati mõistlik, et riik toetab koolimajade ja lasteaedade remonti, aitab firmadel tegevust alustada, neil eksportturgudele siseneda ning abistab äriplaanide koostamisel, toetab ühte ettevõtet ekskavaatori ostmisel ja teist röstsaialiini soetamisel, maksab kinni koolitusi, eraldab raha teadusuuringuteks.
Mind ei häiri see, kui mõned projektid aia taha lähevad - nagu näiteks need 1,15 miljonit krooni, mida EAS laenas firmale, kes uuris elektri tootmist vabavooluturbiinide abil. Katsetuse käigus selgus, et seadme paigaldamine Narva jõkke on eeldatust keerukam ja kallim, energiatootmise efektiivsus aga oodatust kehvem. Pankrotihaldur märkis, et võib-olla ei tasu seadmeid müüa isegi vanametallina, sest äraveo kulu võib ületada müügitulu.
Kõik projektid ei saagi edukad olla.
Mind ei sega "Welcome to Estonia" tüüpi promo. Programmile "Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine" eraldas EAS viie aasta jooksul 386 miljonit krooni, sellest lõviosa mullu. Peaasi, et turistid siia tuleksid ja rahvale tööd ning leiba annaksid.
Mul pole midagi ka selle vastu, et EAS on toetanud väikeste summadega küünetehnikute koolitust, aidanud naisteklubi käsitööharrastusi ja rahastanud isegi nii naljaka nimega projekti nagu "Kus Teil siin tualett asub?" (selle taga oli üks noorteklubi).
Kas riik peaks toetama ka SMS-laenu andjaid?
Mõned rahaeraldused tekitavad siiski üllatust. Näiteks kaks aastat tagasi peakokkade ühendusele antud 889 000 krooni konkursi "Aasta Kokk 2007" tarbeks. Miks küll pidi riik toetama nii suure summaga kokkade kutsevõistlust ajal, mil Eesti tipprestoranid elasid sulavõi sees ning külastajate rohkuse tõttu polnud kuningas mitte kunde, vaid kelner?
On selgemast selgem, et kui riik lahkelt toetust pakub, siis nutikas tegelane kummardab ja korjab raha üles. Kuid jahmusin, kui nägin rahaeraldusi Julianus Inkassole. Viimase nelja aasta jooksul on see võlgade sissenõudmisega tegelev ettevõte saanud toetusi kaheksal korral: 11 340 krooni finantsarvestuseks ja 12 950 krooni finantsanalüüsiks, 16 100 krooni programmile "Rasked võlgnikud" ja 58 870 krooni programmile "Meeskond Julianus", 93 310 krooni koolituseks, 45 000 krooni ekspordistrateegia väljatöötamiseks ja koguni miljon krooni ekspordiplaani elluviimiseks.
Ma polnud kuulnud, et Eesti ekspordib võlgade väljanõudmise teenust, kuid majandusaasta aruanded näitavad tõesti, et Julianuse sellid on läinu d riigi toel Soome, Läti ja Leedu turule.
Huvitav, kas varsti hakkavad ka SMS-laenu andjad riigilt toetust saama? Koolitus "Kuidas töötult viimasedki sendid kätte saada" oleks neile kriisiajal vägagi vajalik. Teiste firmade seiklus- ja kriisikoolitusi on ju EAS toetanud.
Samas jällegi: ma võin küll iriseda, et miljoni andmine inkassomeestele ei ole väga eetiline, aga kas 2,5 miljoni andmine viinavabriku Liviko ekspordiplaanile on moraali poolest palju etem?
Teeme tugevad veelgi tugevamaks!
Täiesti omaette kategooria dotatsioonisaajate seas moodustavad jõukad asutused. Näiteks riigifirma Tallinna Sadam sai aprillis üle 85 000 krooni, et tema töötajad saaksid osaleda rahvusvahelistel erialakonverentsidel. Veebruaris eraldati sadamale üle 280 000 krooni projekti "ASi Tallinna Sadam töö analüüsi läbiviimine" tarbeks. Samas on see firma rikas nagu troll, makstes lähiajal riigile sadu miljoneid kroone dividende.
Või siis see, et EAS andis mullu sügisel 675 000 krooni Ehitusettevõtjate Liidu reisiks Jaapanisse ja tänavu juunis üle 440 000 krooni sõiduks Hiinasse. Selle liidu liikmed on ju sellised uhked ettevõtted nagu Merko, Nordecon, Estconde, Facio jt.
Kuid jõukad firmad ei põlanud toetuste küsimist ära ka buumi ajal. Siin polnud vahet, kes olid nende omanikud: ühteviisi käisid EASist abi küsimas nii Oliver Kruuda Kalev, Toomas Lumani Eesti Ehitus, Jaan Pillesaare Helmes kui teiste jõukate majandustegelaste ettevõtted.
Rüütelliku põhimõttega, et abistama peab esmajoones nõrku, see muidugi kokku ei lähe.
Kuid EASi pressišeff Erki Peegel naeris selle jutu peale südamlikult: "Kas tõesti peaksime me aitama ainult neid, kes on nõrgad ja võib-olla üle noatera ellu jäävad, või toetama tugevaid, kes loovad töökohti ja aitavad meid kriisist välja tuua?"
Selline on elu moodsas Eestis.
| Suuremad põllumajandustoetuste saajad 2008 |
||||
| Toetuse saaja | Asukoht | Kasum 2007, mln kr | Toetused 2008, mln kr |
|
| 1 |
PRIA | Tartu | 39,0 | |
| 2 | Põllumajandusministeerium |
Harjumaa | 23,6 | |
| 3 | Põllumajandusuuringute Keskus | Harjumaa | 8,1 | |
| 4 | Estonia | Järvamaa | 22,8 | 8,0 |
| 5 | Vändra | Pärnumaa | 9,1 | 7,3 |
| 6 | Voore Farm | Lääne-Virumaa | 8,9 | 7,0 |
| 7 | Aravete Agro | Järvamaa | 4,3 | 6,6 |
| 8 | Väätsa Agro | Järvamaa | 15,8 | 6,2 |
| 9 | Perevara | Jõgevamaa | 3,9 | 6,0 |
| 10 | Weiss | Pärnumaa | 12,1 | 5,8 |
| 11 | Sadala Agro | Jõgevamaa | 12,2 | 5,7 |
| 12 | Tartu Agro | Tartumaa | 16,0 | 5,7 |
Absoluutsummas suurimad toetused lähevad nn tehnilise abina PRIA-le ja põllumajandusministeeriumile. PRIA kulutab seejuures iga saja krooni väljamaksmiseks vaid kolm krooni, olles selle poolest efektiivsemaid kogu Euroopa Liidus.
