Kas Soome lama on lõppenud?
Soomel kulub majanduskriisist välja tulemiseks siiski veel aega. Majanduse järje peale saamiseks peaks tööpuuduse tase olema tunduvalt alla 18%, rahvuslik koguprodukt peaks languse asemel tõusma ning vajalik on ka riigi välisvõla vähendamine.
Samuti tuleb ravida soomlaste lamast tekkinud psüühikahäireid. Kui eestlane on näinud hullemaidki aeguja praegune väike majanduse elavnemine seab siiski silme ette parema elu, siis heaoluühiskonnaga harjunud soomlasele on elustiili muutumine liig mis liig.
Soome uurijate hinnangutel alanes 1992. aastal sisemaine kogutoodang (Gross Domestic Product, GDP) 4%. Sel aastal peaks kogutoodang alanema 2-2,5% (selle aasta teises kvartalis oli tagasiminek 3,6%) ja järgmiseks aastaks on planeeritud juba protsendist tõusu. Soomlased võivad momendil uhkustada ka sellega, et inflatsioon alanes septembris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,8%.
Impordi maht suurenes eelmisel aastal 1,2%, sel aastal peaks eelhinnangutel toimuma langus 2-3,5% ning alles järgmiseks aastaks planeeritakse tõusu 1-3,5%. Kaubandusbilanss peaks järgmisel aastal jõudma 20 miljardi margaga plusspoolele.
Tarbijahinnaindeks oli eelmisel aastal 2,5%, sel aastal peaks see jääma samale tasemele, järgmisel aastal on võimalik siiski hindade edasine tõus.
Tööpuuduse tasemelt on Soome Euroopa maade esirinnas. Töötud moodustasid eelmisel aastal tööjõulisest elanikkonnast 13,1%. Sel aastal on see tõusnud ajuti üle 20% taseme, kuid püsinud siiski 17,5 -18% piires. Järgmiseks aastaks oodatakse taas tööpuuduse mõningast suurenemist
Suuremat, üle 21%st tööpuudust esineb arenenud riikidest vaid Hispaanias. Teiste arenenud Euroopa riikide tööpuuduse tase kõigub enamasti 5 ja 11% vahel (Jaapanis on see näiteks 2,3%).
Soome loodab peagi liituda Euroopa Ühendusega. Kui varem oli EÜ-1 plaanis tõsta tugevate Põhjamaade abil ühenduse vaakuva majanduse keskmist taset, siis nüüd pole teada, kumba suunda Soome esindab ja kas ühinemine niipea üldse teoks saabki.
Praegu moodustavad näiteks Soome välisvõlad ligi 70% rahvuslikust kogutoodangust, Euroopa Ühenduse reeglite järgi ei tohi see aga ületada 60%.
Soome marga kurss on juuli alguse 2,40 EEK/FIM tasemelt langenud 2,28 EEK/FIM (ajuti koguni 2,20 EEK/FIM) tasemele.
Soome pankade kogukahjuni oli 1992. aastal ligi 50 miljardit Eesti krooni ja riik subsideerib momendil suuresti pangandussektorit.
Aasta alguses tegi peaminister Esko Aho Eduskunnale ettepaneku suurendada pankadele antavat abi 22 miljardilt margalt 54 miljardi margani. Maksetähtaja ületanud laenude kogusumma oli aasta alguses aga suurem kui 85 miljardit marka. Soome Panga baasintressimäär püsib siiski selle aasta augusti keskpaigast küllaltki madalal, 6% tasemel.
Riigi usaldatavus on langenud ka rahvusvaheliselt ning Soome krediidireiting on langenud "AA-" peale.
