Andrus Ansip: "Mingist langusest pole mõtet enam rääkida"
Riik ei peaks mingisuguseid kannapöördeid tegema. Praegu ei tohiks mingeid muudatusi teha, praegust süsteemi ei tohi lammutada. Riik peab jätkama praeguses suunas.
SKP maht on tagasi aastas 2005-2006. ELis on neid riike vähe, kus riik ei pea kommertspanku päästma, üks nendest on Eesti. 2005 aasta SKP-s on kõik riigid tagasi, mitte ainult Eesti. Majanduskasv oli kiire, kukkumine kiire, need riigid, kellel majanduskasv oli väiksem, oli ka langus väiksem, kokkuvõttes on kõik riigid SKP-lt ühel tasemel - 2005 aastas.
Me oleme selles kriisis täiesti eurooplased, see on esimene kriis, kus Eesti majandus käitub täpselt nagu Euroopa riikide majandus. Eksport on 2009. aastal stabiilne, imepisikese tõusuga. Mingist langusest pole mõtet enam rääkida, ka tööstustoodang ei lange enam.
Kriis on paljudele riikidele ELis väga palju maksma läinud. Eesti valitsussektori võlakoormus on praegu ELi kõige madalam ja ka edaspidi jääb see kõige madalamaks. 2009. aastal peaks see olema 8 % SKP-st ja 2010. aastal prognoositakse 11% SKP-st.
Eelarve on 3% defitsiidis, seda puudujääki üritatakse riigireservidega katta (see on 10% SKP-st). Riigil on hetkel riigikassas raha 20 miljardit. Kärped on olnud edukad, reserv ei ole vähenenud. 19 miljardi eest tehti valitsussektoris kärpeid.
Eelmine kriis 1998-99. aastal ei olnud mingi eriline kriis võrreldes praeguse kriisiga, aga meie riik on praegu kriisiga toime tulnud. Inflatsioonikriteeriumi täidame eeldatavalt novembris. Eelarve puudujääk ei tohi minna üle 3% SKP-st ja seda ta ka ei lähe. Vahetuskursi stabiilsus, valitsussektori võlg ei kasva - oleme Euro kursil. 2011. aasta 1 jaanuaril on plaanis minna üle eurole. Mingi lobiga eurot ei saa, ainus võimalus on kriteeriumid täita.
Osa riike on langenud deflatsiooni, oktoobris on meie tarbijahinnaindeks 1,9%, Eurole minekuks vajalikud 1,8% selle täidame novembris. Eesti on kolmandal kohal ELis eelarvepositsioonilt. Meie eelarve puudujääk siis kolmandana kõige väiksem. Töötukassa puudujääk on pidurdatud. Uus töölepinguseadus on Euroopa parim. Haigekassa defitsiit vähenenud. Maksutulud laekuvad võrreldes eelarvega enamvähem.
Sellel aastal millegi pärast tulumaksu juurde küsimine laekus oktoobri esimestel päevadel. Tulumaksu laekumine on päris normaalsel tasemel praegu. Tööpuudus suureneb, keskmine palk langeb. Üksikisiku tulumaks tuleb raskemalt, Ettevõtte tulumaks laekub hästi, aktsiis laekub hästi ja alkoholi ning tubaka maksud laekuvad ka hästi. Aasta lõpus ei tasu suuri kulutusi firmadel teha, isegi väikseid mitte. Soovitus firmajuhtidele - ärge ostke uut vaipa või lampi!
Ettevõtluskeskkond on meil üks Euroopa parimaid, iive on meil kasvamas, Eesti riigi areng on olnud hea, igale tõusule järgneb langus ja igale langusele tõus, oleme eurokursil ja riigil läheb hästi.
Lisame siia ka valitsuse kommunikatsioonibüroo ametliku pressiteate:
Peaminister Andrus Ansip ütles Pärnu juhtimiskonverentsil „Kannapööre", et tema hinnangul Eesti riik kannapööret ei vaja. Meil on kindel eesmärk liituda eurotsooniga, meil on plaanis hoida oma konkurentsivõimelist ja tööhõivele suunatud maksupoliitikat. Lõpuks ometi on hakanud paranema ka Eesti iive ja eluiga pikenema.
"Kriisi ajal ei tohi riiki ära lammutada," ütles peaminister Ansip, kelle sõnul on olnud Eesti riigi tugevuseks sihikindlus ja järjepidevus. "Konservatiivne eelarvepoliitika ja rahanduse korrashoidmine on igal juhul Eestile kasu toonud. See on märk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsusest, mis juba täna toob Eestisse uusi investeeringuid," ütles peaminister. "Jah, majanduse areng on tsükliline ja igale tõusule järgneb langus. Aga mis praegu veel olulisem - igale langusele järgneb tõus, " ütles ta.
Peaminister Andrus Ansip kinnitas täna Pärnus toimuval juhtimiskonverentsil esindes, et valitsuse rahanduspoliitiline eesmärk on minna esimesel võimalusel üle eurole ning kuni selleni hoida meie kroon kindlana. Tema sõnul ei tohi valitsussektori eelarve puudujääk ületada kolme protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust ei käesoleval ega ka 2010.aastal. Euroopa Komisjoni kevadise prognoosi kohaselt on Eesti riigieelarve puudujääk üks väiksematest Euroopa Liidus. Liikmesriikide keskmiseks eelarvedefitsiidiks ennustatakse ligi kaheksa protsenti riigi SKT-st.
Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu kõige madalam ja tõenäoliselt väljub Eesti ka ülemaailmsest majanduskriist kõige väiksema laenukoormusega. Aastal 2008 oli Eesti valitsussektori laenukoormus 4,8 protsenti SKT-st, käesolevaks aastaks kasvab see protsent kaheksale ja tuleva aasta prognoosi kohaselt on meie võlakoormus 11 protsenti. Samal ajal on enamuse ELi liikmesriikide võlakoormus suhtena riigi sisemajanduse kogutoodangust 25-100 protsenti. „Valitsuse finantspositsioon on praegu väga tugev, üks tugevamaid Euroopa Liidus," ütles Ansip viidates paar päeva tagasi avaldatud Euroopa Komisjoni hinnangule, mille kohaselt Eesti pikaajaline rahanduslik usaldusväärsus on koos Soome, Rootsi, Taani ja Bulgaariaga kõige kõrgem.
Ansipi sõnul täidab Eesti eurole üleminekuks vajaliku Maastrichti inflatsioonikriteeriumi eeldatavalt juba järgmisel kuul. „Vahetuskursi stabiilsuse, valitsussektori võla ja intressikriteeriumiga Eestil probleeme ei tule," kinnitas peaminister. Euroopa Komisjon ja Keskpank koostavad regulaarsed konvergentsiaruanded 2010.aasta kevadel. Positiivse tulemuse korral tehakse liitumist puudutavad otsused ära tuleva aasta juunis, eurole üleminek ise toimuks sel juhul 2011.aasta algusest.
Ansip märkis oma ettekandes, et Euroopa riikide sisemajanduse kogutoodangu mahud on enamasti tagasi aastates 2005-2006. „Riikides, kus oli suurem majanduskasv, on nüüd ka suurem langus, aga enamasti oleme me kõik oma majandusega tagasi aastas 2005-2006," ütles peaminister. Tema sõnul on Eesti oma SKT mahult tagasi 2005. aasta kevades, Soome sama aasta sügises ja Rootsi on tagasi nelja aasta taguses jõuluajas.
Tulevikku vaadates ütles peaminister, et valitsusel on kavas likvideerida eelarve puudujääk ning hakata taas vähendama riigi võlakoormust. Samuti tuleb peaministri hinnagul eelkõige reservide näol kindlustada riigi rahanduse vastupanuvõime ka tulevikus. Maksupoliitikast rääkides kinnitas ta, et ennekõike tuleb jätkata tööjõu maksustamise vähendamist ja hoida meie konkurentsivõimelist, majanduskasvule ja tööhõivele suunatud maksupoliitikat.
