Politseisse aga ei jõutud, sest autos puhkes tulevahetus. Puude vahel, nagu hiljem sündmuspaiga vaatlusel selgus, rahulikult vorsti söönud mees sai kuuli kõhtu. Ja suri. Ametliku versiooni kohaselt oli tulistaja Janina Satšuk, kes oli sunnitud relva kasutama enesekaitseks. Nimelt oli tagaistmele surutud mees kusagilt haaranud püstoli ja hakanud ülejäänuid ähvardama. ­Uurimine kummalises asjas käib. 

Uurimist juhtiv prokurör Anu Toluk: "Satšuk teatas, et tal on viimasel ajal hirm, et teda tahetakse hävitada. Võõrast meest nähes oli ta veendunud, et see on tulnud teda tapma. Muidugi ei ole ta täpsustanud, miks ta oma elu pärast kardab."

Tuntud endine kriminaalpolitseinik Koit ­Pikaro ei soovi küll kommenteerida konkreetset juhtumit, ent annab mõista, et kui juba Satšuki lähistel kuulid lendavad, on see selge märk, et käes on ärevad ajad.

Näib, et Satšuki hirmudel on alust. Kui jälgida piirkonnast viimase poole aasta jooksul tulnud krimiuudiseid - nooremapoolsete meeste vägivallatunnustega surnukehade leidmisest kuni organiseeritud kuritegevusega seotud inimeste teadmata kadumiseni -, on selge, et Ida-Virumaal on alanud või algamas verised ajad.

Isegi prokurörid, reserveeritud ametnikud, kes tavaliselt emotsioone ei reeda, kinnitavad kahtlusi.

Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar ütleb, et kui ta paar aastat tagasi Ida-Virus tööle asus, tundus olukord nii rahulik, et jutud kriminaalsest aktiivsusest näisid liialdusena või siis 90ndate algusest pärit taagana, mis tänasel päeval sugugi tõele ei vasta. Ent mullu, kui toimus mitu tapmist ja hulk inimesi jäi kahtlastel asjaoludel kadunuks, paljastus piirkonna karm tegelikkus. Tänavuse aasta esimesed kuud näitavad suuna jätkumist.

Ka keskkriminaalpolitsei juht Elmar Vaher märgib, et midagi Ida-Virus toimub.
"On ju selge, et kui aasta jooksul jääb kadunuks hulk täies elujõus inimesi või toimub ridamisi tapmisi, mis on iseloomulikud allima arveteõiendamisele, siis on seal midagi tõsist," ütleb Vaher.

Muidugi on võimalik, et olukord pole nii hirmuäratav, kui keskkrimka juht ja juhtivprokurör hindavad.

Ida politseiprefekt Kalev Prillop toetub statistikale ja ütleb, et asjad on tegelikult kontrolli all - mõrvade ja teiste raskete kuritegude arv väheneb, kuritegude avastamise pro­tsent kasvab.
 
Ka endine Narva politseipealik Artur Pärnoja üritab Narvast rääkides mustemaid värve mitte kasutada. Mees kes peaks väga hästi teadma, mis Ida-Viru ning just nimelt Narva allilmas toimub, ütleb, et tema meelest on kõik okei. Vargused vähenevad, tapmised samuti.

22. veebruaril leiti Narva lähistelt Riigiküla kalmistu kõrvalt 49aastase Sergei ­Altuhhovi surnukeha. Tapja oli tema pihta lasknud automaatrelvast seits e kuuli. Mehe auto leiti mõ nikümme nd kilomeetrit eemalt Sillamäe lähistelt.

Kuigi märgid justkui osutavad tellimusmõrvale, ütleb Pärnoja, et tema arvates siiski palgamõrvaga tegu pole.

Ekspolitseinik jääb endale kindlaks hoolimata asjaolust, et Altuhhov oli aastaid seotud Narva leivatehasega, mida kontrollib piirilinna allilma mõjukaimaks tegelaseks peetud vana poksija Anton Letšitski.

"Tema, nii palju kui ma tean, on kriminaal­sest elust tagasi tõmmanud. Tegeleb rahuliku bisnisega," ütleb Pärnoja Letšitski kohta ega usu, et Altuhhovi tapmine võiks olla märk allilma tülist.

Täpsemalt allilma heitlusi puudutavad küsimused pareerib ta lausega: "Kuulge, ma olin politseis tööl kolm aastat tagasi. Praegustest asjadest ei tea ma midagi." Tõsi see on - kunagine kõrge politseiametnik on viimasel ajal ametis kinnisvaraäris.

Asjaga tegelev ringkonnaprokurör ­Konstantin Rostovtsev ei soovi Altuhhovi tapmise kohta esialgu samuti midagi rääkida. 

Mõjukad narkobossid pandi vangi
Palju rohkem on rääkida ringkonnaprokuröril Innokenti Menšikovil. Noor mees on Narva allilmas, vähemalt narkoärile spetsialiseerunud jõukude seas, viimase poolteise aasta jooksul teinud puhta töö. Menšikovi eestvedamisel on vangi saadetud kaks suurt jõuku, kolmas-neljas ootavad kohtuotsust.

Võtame näiteks Mihhail Gaidukovi ja ­Andrei Bõvševi jõugu. Mullu oktoobris läksid need kaks tegelast, kes oma käsi juba ammuilma ei määrinud, prokuröriga kokkuleppele ja nõustusid vastavalt kuueks ja viieks aastaks vangi minema. Tõendid nende vastu suuremahulises äritsemises amfetamiini, hašiši ja ecstasy'ga olid nõnda veenvad. Murrangu selles kriminaalasjas tõi võimudega koostööle läinud jõuguliige, kes rääkis üksikasjalikult, kuidas ta Gaidukovi juhatusel poole aasta jooksul umbes 40 korda Tallinnas uimastitel järel käis ja seejärel need diileritele edasi andis.

Jõudude vahekord ja tegevusalad kohalikus allilmas olid juba mõnda aega paigas. Prokuröri sõnul kontrollis Gaidukovi ja Bõvševi grupeering kogu Narva linnas ja lähiümbruses amfetamiini, MDMA ja hašiši turgu ega allunud omakorda kellelegi, välja arvatud kohustuslik panus pealinnas resideeruvasse allilma ühiskassasse.

Aga heroiini ning ka "valge hiinlase" müük oli teise, nn Rõbini jõugu mängumaa. Oopiumisõltlane Dmitri Rõbin, keda on kohtulikult karistatud ligi kümnel korral, saadeti mullu koguni kümneks aastaks vangi mahuka heroiiniäri eest.

Käsil on põlvkonnavahetus
Allilm on ettearvamatu. Kui mõne grupeeringu liider kaob - sureb või vangi pannakse -, võivad sündmused areneda laias laastus kahe stsenaariumi järgi. Kuldreegel on - svjatoje mesto pusto ne bõvajet ehk loodus tühja kohta ei salli. Jõuk kas hääbub ning tema õigused ja areaali allutab endale mõni senine konkurent või tõuseb juhtfiguuri asemele mõni endine alluv ja grupeering tegutseb edasi. Mõlemal juhul võib kõik minna rahulikult, kuid eriti esimese stenaariumi korral võib ette tulla ka verevalamist.

Midagi niisugust juhtus ka Narva kandis. Septembris laekus politseile teade, et üks sealses narkoäris ja üldse allilmas arvestatavaks tegijaks peetud mees, Vadim Terentjev, on teadmata kadunud. Haihtunud oli k a Terentjevi Audi A6. Terentjevit peeti Narva na rkoäris mõjukaks tegelaseks ja vähemalt ajaliselt võib tema kadumist seostada just nimelt võitlusega heroiiniäri positsioonide pärast. Ent see on vaid oletus - prokurörid-uurijad Terentjevi kadumise tagamaid esialgu ei kommenteeri.

Lisaks Terentjevile on Narvas ja mujal Ida-Virumaal viimase aasta-poolteise jooksul registreeritud veel ligi kümmekond samalaadset, politsei huviorbiiti kuulunud nooremapoolsete meeste kadumist. Need faktid ongi põhjus, miks Keskkriminaalpolitsei pealik Ida-Virumaal toimuva suhtes rahutust tunneb.

Prefekt Prillop: "Kui 1990. aastatel tuli Ida-Virumaa politseil tegemist teha enamasti varem karistatud keskealiste isikutega, siis praegu on nn vanematele "tegijatele" lisandunud noori varem kohtulikult karistamata isikuid."

Muide, sõites mööda eelmise krimipõlvkonna ühe sümboli, Vassili Satšuki majast Ahtmes, torkab tahes-tahtmata silma tema kodu vastasmaja seinale kritseldatud sõnum: "Prjaniki ruljat i hui posporiš!", mida võiks vanglažargoonist viisakalt tõlkida umbes järgmiselt: "Uustulnukad ruulivad ja nii ongi!"

Prillopi sõnul on tänapäeval suund sellele, et konflikte püütakse lahendada rahumeelsemalt kui varem. Mis, tõsi küll, ei välista vägivalla kasutamist. Jah, baarides automaadist konkurente maha ei lasta, ent inimesed ju kaovad...

Kui rääkida Ida-Viru allilmast, siis tuleb eraldi vaadata Narva ja ülejäänud piirkonna organiseeritud kuritegevust. Need kaks traditsiooniliselt omavahel just liiga hästi läbi ei saa.

Narva kurjategijate põhitegevus oli ja on ikkagi ebaseadusliku kauba üle piiri toimetamine Euroopa Liidust Venemaale ja sealt tagasi. Olgu see salakütus, narkoained või inimesed.

See on asi, mida nad on aastaid teinud, millega tublilt raha teeninud ning mille pärast peavad nendega arvestama ka kõik teised Eestis tegutsevad jõugud, kellel on vaja Venemaaga asju ajada. Kui on jutt Narva kuritegevusest, siis räägitakse tavaliselt Anton Letšitskist, Lätist pärit endisest vägistajast, kes polevat aktiivse krimieluga tänasel päeval seotud.

Muu Ida-Virumaa krimieluga seoses mainitakse ikka ja jälle seda sama Vassili Satšukki, kelle nime kohtame viimasel ajal pigem seoses värvitehase või inkassofirmaga, ent kes otsustab selles kandis paljutki.

Kurjategijate traditsiooniliste tegevuste kõrval on üha enam märgata nn uusi erialasid. Näiteks IT-alased kuriteod, milles Ida-Virumaa on esirinnas. Nii tabas keskkriminaalpolitsei aasta algul koostöös ­FBIga Tallinnas ja Ida-Virumaal rahvusvahelise internetipetturite rühma, mida juhtis 21aastane Sillamäelt pärit tudeng.

Jaanuaris peeti kinni rühm Ida-Virumaalt pärit isikuid, kes on seotud USA pankadelt ligi 10 miljoni krooni väljapetmisega.

Muide asjaolu, et neis kuritegudes osaleb sillamäelasi, pole juhuslik. Selles linnas tegutseb noortele IT-haridust andev kutsekool.

Prefekt Prillopi sõnul pole siiski päris õige pidada Ida-Virumaad internetikuritegevuse taimelavaks. "Meie maakonna elanike osa on tavaliselt seisnenud selles, et nn tankistid võtavad nende arvele laekunud raha välja ja edastavad vahendajatele. Selliste kuritegude väljaselgitamine on keerukas, nõuab operatiivset ja head koostööd eri ametkondade ja riikide vahel." Prillop rõhutab, et välisriikidest ei ole 1,5 aasta jooksul tulnud ainsamatki vastust tema alluvate saadetud abistamistaotlust ele.

Levib ka raskesti kontrollitav k uuldus, et Ida-Vir u allilmas on jõuliselt tegev keegi Mister X, keda tänased juhid pelgavad. Tal olevat mõju nii ametliku võimu juures kui ka äriilmas. Ta on rikas ning oma eesmärkide saavutamise nimel ei kohku tagasi rivaali lihtlabasest füüsilisest kõrvaldamisest. Ja mis huvitav - too müütilisena mõjuv tegelane elab piiri taga Ivangorodis. Ehk siis väljaspool Eesti korrakaitse haardeulatust.

Kahtlemata ei ole Ida-Virumaa kuritegevuses oma mõju kaotanud paljud 90. aastate keskel seda omanud mehed - ­loetelu nendest on liialt pikk, et seda siinkohal taasesitada.

Nende asemele või vähemalt kõrvale aga on kerkimas uued, nutikamad, tugevamad ja vahest ka paremate sidemetega tegijad. Ja ehk just siit kumab põhjus, miks "kõige kuulsam idavirukas" Satšuk oma elu pärast hirmsasti kardab...

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid