Väliseesti päritolu arsti Jaan Suurküla sõnul pole aga nimetatud kliinilised uuringud tehtud sõltumatu uurijate poolt, vaid tellitud või korraldatud vaktsiini tootja poolt, lisaks on need ka salastatud. „Selleks, et kliiniline uuring oleks usaldav, peab see olema rahastatud riikliku asustuse poolt. Minu teada sellist uuringut pole olemas Pandremixi kohta,“ ütles Suurküla.

Suurküla seab sellised uuringud suure kahtluse alla. „Tehtud kliinilistel uuringutel Smith Kline Glaxo (SGK) Pandremix vaktsiini kohta on kasutatud "vaktsiini imitatsiooni" (mock vaccine), mis pidi erinema ainult antigeeni (tapetud viiruste ainete sisu) suhtes (mis oli h2n5 linnu viiruse antigeen, h1n1 antigeeni asemel). Kliinilistes proovides anti seda eelvaktsiini doosis, mis sisaldas poole koguse skvaleeni võrreldes sellega, mida antakse tegeliku vaktsinatsiooni puhul. Isegi tootja ise on kinnitanud, et skvaleeni kõrvalmõjude oht tõuseb, mida suurem on doos. See tähendab, et need kliinilised uuringud, mis kinnitasid, et vaktsiin ei too kaasa halbu kõrvalmõjusid, on väärtusetud,“ väidab Suurküla. Lisaks kasutati tema sõnul katsetes noori terveid inimesi, kellel on stabiilsemad immuunsussüsteemid, selle asemel, et kasutada inimesi riskigruppides. Seega tehti uuring, kus tõsiste kõrvalmõjude ohtu vähendati kunstlikult olulisel määral.

„Skvaleeni ja elavhõbeda komplikatsioonid ei teki alati järsku. Need ained võivad käivitada haiguseprotsessi, mis võib võtta kaua aega, enne kui annab sümptomeid. Aga SKG Pandremix vaktsiini kliinilised turvalisuse uuringud registreerivad ainult reaktsioone, mis tekivad lühikese aja, mõne nädala jooksul,“ kinnitab ta.

Kokkuvõttes leiab ta, et tegelikult oleks väga imelik, kui tootjad ja nende uuringud oleksid usaldatavad, kuna negatiivsete efektide tunnistamine tooks kaasa kaotusi miljardites eurodes.

Suurküla küsib Ekspressile saadetud kirjas sotsiaalministeeriumilt, kas ametnikud tõesti arvavad:

1) Et Saksa sõjaväe meditsiinilised eksperdid, kes keelasid ära SGK vaktsiini kasutamise ja soovitasid skvaleenivabat vaktsiini, on ebakompetentsed?
2) Et Saksa keskkonnaspetsialistide assotsiatsioon, kes hoiatas skvaleeni eest SKG vaktsiinis, on ebekompetentne?
3) Et USA Kongress ei olnud võimeline kasutama kompetentseid spetsialiste nõuandjatena, kui keelas skvaleeni kasutamise vaktsiinides?
4) Et erapooletud uuringud, mis on näidanud, et skvaleeni vaktsiin tõi kaasa autoimmuunsuse sümptomid, pole usaldatavad?
5) Et SKG poolt korraldatud kliinilised uuringud nende vaktsiini kohta on usaldatavad?

6) Kui mitte, kuidas saab Sotsiaalministeerium viidata nende ja teiste vaktsiinitootjate kliiniliste uuringutele, väites, et skvaleen on turvaline?