Kumb meeldib rohkem – kas tali- või suveolümpia?
Need on nii erinevad, et niiviisi hinnata ei saa.

Millist neist (kus oled kohal käinud) seni parimaks pead? Miks?
Sydney 2000. Olin selleks hetkeks olnud raadios seitse aastat ja tundsin esimest korda, et saan hakkama nii, nagu tahaksin. Vähemalt kohati

Millist taliala peale suusatamise kõige meelsamini jälgid, millisest teeksid kõige parema meelega reportaaži?
Hokit. Ise ka kergelt NHLi jälgija ja pealegi on hoki väga raadiosõbralik mäng. Teisalt oleks tõsiselt kõva sõna teha raadios väga hea jääkurlingu­reportaaž.

Mis teeb ühest raadioreportaažist suurepärase reportaaži?
Teema peab reporterile väga korda minema. Reporter peab valdama head eesti keelt. Reporter ei pea kartma enda ausaid emotsioone välja näidata

Kas pärast võistlust on raskem rääkida kaotajaga või võitjaga? Kas oled raskustes, kui pead ilmselgelt ebaõnnestunud sportlasega rääkima?
Ikka kaotajaga, sest ta on palju haavatavam. Ja ikka olen raskustes, sest mul pole reporterina õigust talle veel rohkem haiget teha.

Nimeta Eesti sportlane, kellega on võistluse järel (hoolimata sellest, kas kaotas või võitis) kõige huvitavam rääkida.
Mati Alaver (kuigi ta pole sportlane). Temaga rääkimise situatsioonid on kõige vähem prognoositavad ja selle võrra huvitavamad.

Kas on raske välja mõelda seda ühte ja ainust head küsimust, mida sportlase käest finišis (mil tavaliselt pikemaks vestluseks üldjuhul aega pole) küsida?
Tuleb endale teha selgeks selle võistluse “point”. Pealisülesanne. Küsimus tulebki esitada selle kohta.

Kas Eesti võidab medali? Kes kõige suurema tõenäosusega?
Võidab. Kiku.

Kas pärast olümpiat, mis on ju suur pidu ja kahe nädala jooksul maailma sündmuste keskpaik, on raske koduse argieluga harjuda?
Enam ei ole, sest kogemusi on ju piisavalt. Ega ma seda olümpiat endale nii ligi ka enam lase kui nooremana. Enesealalhoiuinstinkt, vist, on selle asja nimi.