Margit Tõnson soovitab: “Toatüdrukud”
Genet’d huvitab, kuidas mõrva plaaniti ja kust solvatud inimene selle meelekindluse võtab. Lavastaja Hendrik Toompere jr on otsustanud lugu mitmesuguste vahenditega nüüdisajastada, tuues sisse vene poplaulukesi ja lastes lehvima äraspidise Tuhkatriinu-meeleolu, kus kristallkingakesse on mahtunud justkui vale jalakene. Ühel kolmest matsiplikast on läinud hästi, ta on saanud enda võrku rikka mehe, aga teised peavad kollastes kummikinnastes käpuli edasi orjama. Ning tunda on, et proua ei ole ka just mitte väga ammu neid kummikindaid käest visanud.
Eestlasele on kadedus, mis sotsiaalses hierarhias edenejaid tagasi porilompide vahele üritab tõmmata, ju vägagi tuttav. Et lavastuse mängimiseks on valitud pangamaja, annab ühe tõlgendustasandi juurde. Raha paneb rattad käima ja inimesed ennast ületama ja mõrvamõtteid mõlgutama.
Õnneks on Rakvere teatri primadonnasid ka mustade mõtete kallal tegutsemas rõõm vaadata. Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg ja Anneli Rahkema on tänu sellele, et näitlejannade tegevus on igast küljest publikule vaadeldav, erakordselt intensiivsed ja mängulised. Iga väikseimgi žest või liigutus tõmbab tähelepanu. On tunda, et poolpaljad “akvaariumikalad” on vaheldusega, mida pangamaja saal pakub, väga rahul.
Küsimuse, kas mäng on küünlaid väärt, kas rikkus ja kuulsus toob oodatud meelerahu või viib viimasegi, saab igaüks koju kaasa.
Rakvere Teatris
