Eelkõige tuleb rõhutada, et mängimine on Eestis legaalne tegevus, erinevalt näiteks Saksamaast või Belgia eelnõust (jõustub 2011), kus see on kriminaalkorras karistatav. Hasartmänguseaduse ja eeskätt konkreetsete, blokeerimist reguleerivate, määrangute eesmärgiks on takistada hasartmängu-teenuse pakkumist Eesti tarbijatele, kui korraldaja ei vasta Eesti seaduse nõuetele. Kasutusele võetavad abinõud on eelkõige suunatud nende hasartmängu teenuse pakkujate vastu, kes ei soovi oma tegevust Eesti seadustega kooskõlla viia.

Uuringud näitavad seost hasartmängude kättesaadavuse ja mänguvõimaluste hulga ning sõltuvuse leviku vahel - mida kättesaadavam ja mugavam on hasartmänge mängida, seda suurem on sõltuvusprobleemidega isikute arv. Kui Eesti puhul on 2004 ja 2006 a. korraldatud uuringud näidanud murettekitavat suurt sõltuvuse probleemiga isikute hulka, lisaks kasvavat trendi, siis on blokeerimise esmaseks eesmärgiks sõltuvuse juurdekasvu pidurdumine. Piirangud turustamisele ja uute klientide leidmisele on selle abinõuga saavutatavad ja loodetavasti väljendub see ka reaalsuses hasartmängusõltuvuse juurdekasvu peatumises ja vähenemises.

Oleme teadlikud, et antud tehnilistest piirangutest on võimalik huvi korral mööda minna. Mängijate käitumise suunamiseks on kasutatud vastupidiseid meetmeid -tulumaksuvabastus on üksnes litsentseeritud hasartmängukorraldaja juurest saadud võitudelt, mistõttu võiksid kliendid eelistada legaalseid korraldajaid. Lisaks on muidugi teisi aspekte, mis võiksid mängijaid panna eelistama litsentsitud korraldajaid - allutatus järelevalvele, maksude tasumise kohustusest kinnipidamine korraldaja poolt, Eesti hasartmänguseaduses mängijate kaitseks kehtestatud nõuete järgimise kohustus, korraldajad peavad täitma usaldusväärsust ja likviidsust tõstvaid nõudeid. Loodetavasti need, kes Eesti elanikele teenust pakkuda tõsiselt soovivad, viivad oma tegevuse seadusega kooskõlla ja teenuse pakkujate hulk laieneb.

Järgmist uuringut sõltuvuse leviku osas planeeritakse Eestis läbi viia 2010 a, olenevalt uuringu tulemustest, võib anda hinnangu rangemate või kergemate meetmete vajadusele, mis põhjendaksid seaduse muutmise algatamist. Laste pornograafias ärakasutamise vastu võitlemine ei kuulu rahandusministeeriumi pädevusse. Seadusandja on otsustanud, et Eestis võiks hasartmängude pakkumine olla piiratud, mistõttu on ka vastavad abinõud seaduses ette nähtud. Loomulikult on tegemist piiranguga teenuste pakkumisele/ettevõtlusvabadusele, kuid need vabadused on seaduse reservatsiooniga, st neid võib seadusega piirata. Pole ka oluline, kas  piiranguga teenust pakutakse Interneti vahendusel või mitte, sest Internetis kehtivad samad seadused kui mujalgi.