Mats Traat: mahukas nagu Meyer ja pikk nagu Potter

"Kirjanik Mats Traat kirjutas hiidromaani, mis koosneb 13 osast 4 köites ja võtab enda alla ei rohkem ega vähem kui 3352 lehekülge - seda on vaid 225 lehekülge vähem kui kõik Harry Potteri raamatute seitse osa kokku ja tervelt 1002 lehekülge rohkem kui oma mahukusega tähelepanu köitnud Stephenie Meyeri ülipopulaarseks saanud vampiirisaaga "Videvik" neli köidet.
Traadi “Minge üles mägedele” neljanda ja viimase köite ilmumise puhul kohtus autoriga Peeter Helme."

Millal hakati metsa langetama kirveste asemel saagidega? Kuidas panid punased Vabadussõja ajal toime Sangaste veretöö? Mida kujutas endast üleüldse elu rohkem kui sada aastat tagasi Lõuna-Eestis? Nendele ja paljudele teistele küsimustele annab Mats Traat vastuse oma äsja lõpetatud suurromaanis „Minge üles mägedele“, millest Eesti üks viljakamaid kirjanikke vestles Eesti Ekspressiga. „Minge üles mägedele“ on proloogist ja kaheteistkümnest romaani mõõtu osast koosnev teos. Proloog „Puud olid, puud olid hellad velled“ viib lugeja 1840ndatesse aastatesse, hilisemate jagude tegevus laotub aastatesse 1885-1946 ning kirjeldab Lõuna-Eesti inimesi, kes kirjaniku sõnu kasutades „pürgisid mäkke“ — püüdsid saavutada paremat elu. Et Traadile on olulised päris inimesed, mitte mingid idealiseeritud tegelased, on raamatus ka palju huvitavaid seiku ja küsimusi neid tegelasi ümbritsenud keskkonnast, millest on nüüdseks saanud ajalugu. Seda oskab Traat romaanile põneva tausta loomiseks kirjeldada piisavalt värvikalt. Küll jutustab autor haruldast kuid tõestisündinud lugu noormehest, kes ei tahtnud pärida isa talu, küll räägib saja kahekümne aasta taguse vallavalitsuse töö hiilgusest ja viletsusest, küll kirjeldab Vabadussõda ning Esimest ja Teist maailmasõda. Seda, millest rääkida on tohutult palju, kuid romaan „pole kroonika ega kataloog, ja selles ei saa kõike läbi võtta, mis tol ajal meil või maailmas toimus,“ selgitab autor oma valikupõhimõtteid. Ja isegi paljut välja jättes pidi Mats Traat koguma kõvasti andmeid. Selleks istus ta arhiivides, kuid ühtlasi rääkis ka ajaloosündmuste tunnistajatega: näiteks jutustas üks kirjaniku sugulane talle veel 1950ndatel aastatel pool sajandit varem toimunud 1905. aasta revolutsioonist. Kõva töö ja tahtekindlus on andnud tulemuseks 3352 lehekülge — täpselt nii palju lehekülgi on „Minge üles mägedele“ neljas köites kokku. Aga see pole põhiline, kirjaniku jaoks on olulised ikkagi inimesed, kelle loo jutustamisest ta Eesti Ekspressile antud intervjuus omakorda ise jutustab.