Poola presidendi lennuk maandus vaatamata 12 hoiatusele
(12)
Täna avalikustatud nn musta kasti 41-leheküljelisest transkriptsioonist (allalaetav pdf-kujul vene ja poola keeles siin) võib välja lugeda, et automaatsüsteem teatas pilootidele vähemalt 12 korda „Terrain ahead" või „Pull up, pull up", kuid lendurid ignoreerisid hoiatusi ja üritasid neile vaatamata lennukit maandada. Hoiatuste vahel loevad lendurid rahulikult kõrgust maapinnast meetrites: 300, 250, 200 /.../ 50, 40, 30.
Vahetult enne saatuslikku kohtumist maaga salvestas „must kast" ka heli, mis tekkis kokkupuutest puulatvadega. Lendurid üritavad viimasel hetkel lennukit tõsta ja teisele maandumisringile minna, kuid on juba hilja. Viimane salvestatud heli on pilootide karjatus.
Vandenõuteoreetikud on varem näinud õnnetuse taga Moskva karvast kätt, sest Kaczynski on pikema aja vältel Venemaa läänesuunalise mõju laiendamise katsetele vastu seisnud. Salvestis kinnitab Poola juhtuurija Edmund Klichi versiooni, et õnnetus juhtus pilootide vea tõttu.
Samuti on väidetud, et Kaczynski, kelle reitingutele oleks Katõni üritusele jõudmine äärmiselt tähtis, võis sundida piloote maanduma. Transkriptsioonist selgub vaid see, et umbes 15 minutit enne õnnetust tunnistab piloot Arkadiusz Protasiuk: „Antud hetkel, antud oludes, me ei suuda maanduda." Ja seejärel: „Proovime kohale jõuda, teeme ühe katse, kuid tõenäoliselt ei tule sellest midagi välja." Veidi pärast seda ütleb välisministeeriumi ametiisik Mariusz Kazana: „Meil on probleem." Siis räägitakse, et kütust kauaks ei jätku ja arutatakse võimaluse üle maanduda mõnel teisel - näiteks Minski või Vitebski - lennuväljal. 10 minutit enne õnnetust ütleb Kazana: „Seni ei ole presidendi otsust, mida teha."
Õnnetus juhtus 10. aprillil, kui president Lech Kaczynski koos ligi saja saatjaga, kelle hulgas oli riigi eliidi hulka kuuluvaid tegelasi, oli teel venelaste poolt 1940. aastal Katõni metsas hukatud 20 000 poola ohvitseri mälestusteenistusele. Tu-154 pöördus kokkupuutel ümber, kaotades osa ühest tiivast ja rammis maad, kõik pardalolnud hukkusid. See ja traagiline hukkumine tõenäoliselt põhjused, miks Kaxzynski on Poolas muutunud justkui rahvuskangelaseks. Pärast õnnetust tõusis tema kaksikvenna Jaroslaw Kaczynski, kes kandideerib 20. juunil toimuvatel presidendivalimistel, populaarsus märkimisväärselt. Enne õnnetust oli ta riigi üks vähem usaldatud poliitikuid, pärast toetas teda aga küsitluste kohaselt ligi kolmandik valijatest. (Siiski on praeguse presidendi Bronislaw Komorowski šansid valituks saada veel paremad.) Kui Lech Kaczynskilt langeb musta kasti sisu avalikustamise järel märtrioreool, võib see kaksikvenna šansse halvendada. Jaroslaw ongi teatanud, et ei pea vene uurijate tegevust ja avalikustatud transkriptsiooni usaldusväärseks.