Õppimisvõimet neil küll suuremat ei ole. Mesilased või sipelgad on väga sotsiaalsed, töötavad koos – aga see on ikkagi instinktiivne, geenidega määratud. Ja enamik putukaid on ikkagi üksikelulised. Nende sotsiaalsed suhted piirduvad paarumisega.
Kas eri liiki putukad omavahel mingit koostööd ei tee?
Peamine on siiski otsene parasitism. Tähnik-sinitiib mängib sipelgavastset ja laseb end sipelgatel toita... Samas on sipelgapesa koduks paljudele teistele putukatele. Ja erinevatel putukatel võib olla sama parasiit.
Mõned kirjanikud nagu Kafka või Pelevin on inimest putukaks transformeerinud. Aga ikka selleks, et näidata tema jõuetust ümbritseva ühiskonna ees. On see metafoor putukate suhtes teie meelest kuidagi -- noh -- piisavalt aus?
Noh, kui näiteks liblikas muneb sada kuni tuhat muna ja kaks neist jääb vanemaid asendama, siis ongi ju nii! Liblikal sureb päevas viis protsenti röövikutest. Selles mõttes nad on tõesti jõuetud. Ehkki neid on palju.
Härra professor. Praegu on kole palju sääski. Kuivõrd nad putukauurijaid häirivad? Või on teil mingi oma suhe, mis kuidagi...
...Ikka häirivad! Loomulikult! Putukauurija lihtsalt oskab tähele panna, et hammustavaid sääski on mitut liiki – ja sellest on suur rõõm! Aga ära saavad nad tapetud kõik.
Professor Tammaru! Miks putukad meile tähtsad on?
(Professor Tammaru teeb kavala näo.)
Kes ütles, et nad tähtsad on?
No et ökosüsteem vajab...
...Ökosüsteemil pole mingeid vajadusi. See on selline inimkeskne lähenemine. Kui putukad ära kaotada – korrapealt, kõik liigid, kuidagimoodi –, siis …