Marek Strandberg: Ostame tankide asemel sõjaroboteid!
Vajadus Eesti oma tankiväe järele ilmub ikka aeg-ajalt kaitsevõime kohandamisest rääkides jututeemaks. Teistel riikidel on ju tankid olemas.
Mida aga tähendab, kui öelda välja sõna TANK? See tähendab ka õhuväge, lennukeid, koptereid, lennuvahendeile viidud radareid ja muud sellist, mis on sõjapidamiseks väga vajalik. Ostes tankid, on järgnev juba möödapääsmatu. Sest ilma laiema toeta ja tervikliku süsteemita on kaasaegne tank üsna pime ja abitu.
Tank on ju osa süsteemist, mitte terviksüsteem ise. Terviksüsteemita on tank mõõdukas, et mitte öelda kehv heidutusvahend.
Kui meie kaitsevõime osaks on edukalt korraldatud kergrelvadel põhinev tankitõrje, siis sama asümmeetriat saab ju kasutada ka meie vastaspool. Mis aga oleks, kui jagaks tanki funktsioonid sootuks laiali? Hoopis teistsuguseks masina- ja relvapargiks! Soetaks näiteks võimsalt kaugele laskmiseks paarimehelise meeskonnaga liikurhaubitsad. Sellised, mis pärast mürskude väljalaskmist ja veel enne nende sihtkohta jõudmist on juba ei tea kuhu sõitnud.
See pole võimatu. Lihtsalt me vajame rutiinivaba mõtlemist. Näiteks enne skaipi olid olemas nii internet kui kõikvõimalikud teabepakkimise ja krüptimise ja heliedastuse ja muudki vidinad. Oli koguni üle interneti töötav telefonisüsteem. Ometi oli võimalus ka teistsuguseks tehnoloogiaks ja see loodi.
Ka enne mehitamata sõjapidamismasinate ajastu suuremat algust on olemas kõik selle komponendid. Mehitamata lennukid on meile teada ja neid tuleb aina juurde.
Ka mehitatud soomusmasinate (tankide) asemel saaksime kasutada suuremat hulka mehitamata masinaid. Selliseid, mis on kiired, mille peal on olemas vajalik laskevõimsus ja piisavalt moona. Ühe ilusa tanki raha eest võiks neid saada või ise valmis teha terve parve. Kiireid, ootamatuid, tavatuid. Võimalik, et tankidel on Eesti kaitsesüsteemis oma kindel ja vääramatu koht. Kindlam ja veelgi vääramatum võiks olla aga koht sootuks uutele paindlikele ja vahetu inimjuhtimiseta relvasüsteemidele. Kui inimesi on vähe, siis masinaid võiks olla nii arukamaid kui ka rohkem.
Teadmistest lähtumine on kaitsevõime puhul parem eeldus kui usust ja müütidest lähtumine. Jumal võib meid küll kaitsta, aga veelgi rohkem teevad seda meie teadmised ja oskused ning nende arukas kasutamine.
Kui kaitsetahte kiituseks loodud vabadussambagi puhul oleksid teadmised seatud müüdist ülespoole, poleks ehk olukord niivõrd vastuoluline ja piinlik kui praegu. Projektijuhtimise andekuse ja juriidiliste nüansside valdamise kunst ei seljata ühelgi moel ei aega, ei ruumi, ei loodusteaduslikku teadmist. See kehtib nii sammaste kui sõjamasinate puhul.
Loo autor on Riigikogu liige.
