João Lopes Marques : Eestiga kõige sarnasem riik - Sloveenia
„Tallinn on Praha peale neutronpommi plahvatust!" See lõbus lihtsakoeline nali mu hollandi sõbra Thomase suust on mu Eesti võrgustikus päris populaarseks saanud. Ilma hermeneutiliste harjutustetagi võib seega järeldada, et ka kohalike meelest on Eesti pealinnal Prahaga päris palju ühist.
Täna esitan uue väljakutse. Küsimus: „Milline on Eestiga kõige sarnasem riik?" Paras pähkel, kas pole? Vastaksite Tšehhi? Ausalt öeldes olen selle enda jaoks juba aastaid tagasi klaariks mõelnud.
Sloveenia, muidugi. Kindlasti mitte Soome. Asi on loogikas, mentaalsuses ja paljus muus. Soomlased on eestlastest liiga erinevad. Nii nagu näiteks Hispaania on väga erinev Portugalist.
"Mis osas Eesti Sloveeniaga sarnaneb?" võite küsida. Ühiseks jooneks on näiteks viimase tuhande aasta jooksul kogetud Saksa mõju. See on ilmne. Minge Ljubljanasse: kesklinn näeb teistsugune välja, aga selle vaim meenutab teile Tallinna vanalinna oma. Mõlemasse on inimlikkuse mõõde algusest sisse planeeritud. Kohalik kindlus on Toompea vaste ja ainus suurem erinevus on ehk Ljubjanica jõgi.
Võite pragada, et kõrvutan Euroopa ühte mägisemat maastikku tasase Eestiga. Minu võrdlus ei põhine aga orograafial, vaid on sügavam, nagu loodetavasti järgnevates lõikudes ka näete:
1) Valuuta
Euro kasutusele tulek Eestis 1. jaanuarist 2011 meenutab mulle uudiseid ajast, kui Sloveeniast sai 2007. aastal eurotsooni 13. liige. Sloveenia oli esimene postkommunistlik riik, kellel see õnnestus, nagu Eesti on euroalas esimene endine nõukogude vabariik. Mõlemad kuuluvad nüüd kõrgeimasse rahaliigasse. See on olnud kinnismõte, millest peegeldub teatud mentaliteet.
2) Läbipaistvus ja finantsid
Üllataval kombel peab enamik välismaalasi Eestit pigem läbipaistvaks ja vähe korrumpeerunud riigiks. Ja nagu Sloveenia, tunneb Eesti suurimat uhkust oma riigi raha kasutuse distsipliini üle. Mõlemas on olulisteks väärtusteks tagasihoidlikkus ja vähenõudlikkus, mis on neile toonud ka edu.
3) Naabrid
Ei või olla ainult juhus, et nii väikesed riigid - Sloveenias on ligi 2 miljonit elanikku - on kumbki oma piirkonnas nii kiiresti teistest ette jõudnud. Mõlema naabritel on siin oluline roll olnud. Turism, parimate praktikate jagamine ja välisinvesteeringud. Austria on Sloveenia Soome ja Itaalia tema isiklik Rootsi.
4) B-täht
Balkanid ja Baltimaad - mõlemad algavad B-ga. Ja mõlemad kannavad sarnast taaka: Sloveenia üritab vabaneda Balkanimaadega seonduvast negatiivsest konnotatsioonist - korratus, kuritegevus, sõda, maffia, islami mõju, kaos, vaesus - ja Eesti ei salli, kui teda Balti riigiks nimetatakse. Ja tegelikult on mõlemal õigus: Sloveenia kuulub sama palju Kesk-Euroopasse kui Eesti põhjamaade seltskonda.
5) Nostalgia
Võib küll valus teema olla, aga me kõik teame, et Eestis elab suur hulk inimesi, kes tunneb nõukogude aja suhtes nostalgiat. Ei tunta puudust mitte okupatsioonist, vaid pigem on see nostalgia seotud tolle aja ühiskondlike hüvedega. Täpselt sama on ka selles endise Jugoslaavia vabariigis: „jugo-nostalgia" on igapäevane jututeema, kuigi see tuletab mulle alati meelde ka mu sõbra Olegi vastust, kui olin küsinud, kas ta Ukraina NSV-d igatseb: „Ei, üldse mitte, aga ma sündisin hiljem..."
6) Vähemused
Suhtarvud on erinevad, samasugust suurt vähemust, nagu venelased siin, Sloveenias pole. Aga ka Sloveenia puhul kehtib kirjeldus „üks riik, kaks süsteemi". Ka seal on kaks paralleelset ökosusteemi, mis vaevu omavahel kokku puutuvad. Serblasi ja teisi kirillitsa-slaavlasi võib pidada nn Sloveenia venelasteks. Võtke Ljubljanas suvaline takso ja näete sisse istudes ise.
7) Identiteet
Kuigi Sloveenias on suurem osa elanikkonnast endiselt katoliiklased, on sealgi Eestile omane ateism tõusuteel. Tähelepanuväärsem on ehk aga see, et nii eestlaste kui sloveenide identiteedi kujunemine on toimunud enam-vähem samas rütmis: mõlemad rahvad on eksisteerinud üle tuhande aasta, ehkki riigi loomise idee tekkis alles 19. sajandi keskpaigas. Nii nagu Eestis, sai see ka Sloveenias tegelikkuseks 1918. aastal, kuigi ainult lühikeseks perioodiks. Ka iseseisvus saavutati alles 1991. aastal.
8) Lääne-ihalus
Sloveenidele on Läände saamise mõte obsessioon. Osa fännab ladina kultuuriruumi, teised germaani oma. Seda on näha pisiasjades, nagu kasvõi inimese riietumisstiil. Või istumise all olev auto. Ka eestlased võib laias laastus kahte nähtamatu piiriga leeri jagada: siirdutakse kas anglosaksi kultuuriruumi („Marita läheb Austraaliasse!") või otsustatase Skandinaavia mudeli kasuks („Marek sai Stockholmis töö!")
9) Kaubandus
Sloveenia sõltub paljuski kaubandusest, olulisimateks suundadeks on Saksamaa, Austria, Itaalia ja Prantsusmaa. Üleilmne majanduslangus viis Sloveenia kriisis kõige enam kannatanute pingereas Balti riikide ja Soome järele (Sloveenia SKT kahanes peaaegu 8%).
9) Sport
Nende jalgpallimeeskond on Eesti omast võrreldamatult parem. Aga sloveenid valdavad kahte keelt, mida teab ka enamik eestlasi: suusatamine ja korvpall.
10) Jne.
Jah, võiksin jätkata külalislahkuse, jonnakuse ja kohanemisvõimega. Need argumendid kehtivad aga enamiku Euroopa pisiriikide puhul.
João Lopes Marques on raamatu "Minu ilus eksiil Eestis" autor
Tõlkinud Teve Floren
