Töötu leidis põllult viikingite varanduse

Sellest põllust endise kolhoosikeskuse juures oli Heikki varemgi mööda sõitnud. Et sealt midagi erilist leida võiks, seda ta väga ei uskunud. Tol augustipäeval ometi otsustab ta peatuda ja põllul metalliotsijaga mõne tiiru teha. Kell tiksub viiendat õhtutundi. “Mõni samm autost eemal jääb detektori pooli alla 1/6 ööri, rahanatuke aastast 1666. Mõnesaja meetri pärast imepisike hõbepenn, Revali vapiga,” meenutab Heikki. Heikki otsustab selleks päevaks lõpetada. Ta teeb veel väikese kaare. Äkki lööb kõrvu tugev, puhas mündiheli! “Seda peab kontrollima, nii head tooni on harva,” mõtleb Heikki. Ta kummardub ja nopib maast väikese hõbemündi. Ei või olla, Heikki tunneb ära viikingiaegse anglosaksi raha. “Ja edasi tuleb hõbedasi rohelise oksiidiga kaetud münte kümneid, peaaegu maa peal või veidi peidus.” Heikki võtab labida ja ajab augu ettevaatlikult kinni. Lülitab aparaadi välja ja astub kiirel sammul auto poole. Ta valib ta kõne tuttavale arheoloogile ja teatab, et on leidnud viikingiaegse aarde. Järgmisel päeval saabusid Harjumaal asuvale leiukohale arheoloogid ja kaevasid aarde välja. 11. sajandi keskelt pärinev aare sisaldab 1312 münti pluss mõned ehted. Seega on tegu Eesti viimase 30 aasta suurima viikingiaegse aardeleiuga. Muinsuskaitseameti peainspektori Ants Kraudi sõnul väärib aarde leidja tänu ja tunnustust. “Ta järgis täpselt muinsuskaitseseadust, mille järgi leidja on kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama,” ütleb Kraut.