Aga varasemast on Sepperilt ilmunud ka huvitav kirjutis esseekogumikus “Tilliga ja tillita”, kus ta avas paradoksi “inimese karvane loomus versus karvaajamise võimatus”.

“Naturalistile ei meeldi, et inimeste karvasest olemusest hoolimata on emaste sääred sunnitud dekarvastuma jne. Karvalaskmine on kantud ideest, et naine peab olema midagi, mida ta tegelikult põle,” kirjutab Sepper.

“Ma usun, et Eesti ühiskonnas on üha enam valmisolekut võtta omaks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõte,” ütleb Sepper. “Samuti väärtustada ühiskonna liikmete mitmekesisust, seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.”