Kuhu kadus 500 esimese klassi last?

Enda omavalitsuse „kadunud lapsi“ ajab taga Tallinna linn, kes saatis 200 perele kirja küsimusega, et mis nende laps pole kooli jõudnud. Vastustanud on umbes pooled ning selgub, et enamik neist lastest ei elagi Eestis. Vastuseid tuleb Venemaalt, mujalt Euroopast, aga ka Aasiast ja isegi Brasiiliast. Segadus tekib sellest, et rahvastikuregistri aadress ehk vana nime järgi sissekirjutus on sisutühi nähtus – inimesed täidavad seda suvaliselt. Ometi peab kohalik omavalitsus selle järgi lastele koolikohti tekitama. Internetiteenustega kekutav Eesti riik on väga leplik segaduse ja rahalise kulu suhtes, mis kaasneb vigase rahvastiku registriga. Inimesed, kes on ostnud vana korteri või maja, sageli ei teagi, kes sinna sisse on kirjutatud. Varasemad omanikud või nende tuttavad võivad seal vaimudena edasi elada. On märkimisväärselt keeruline teada saada, kes on teile kuuluvale kinnisvarapinnale sisse kirjutatud. Sageli ei kiirustata sissekirjutust muutma, sest nii saavad inimesed võtta välja lapsetoetust ja pensioni, kuigi neil selleks õigust pole.